Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Päikese üldiseloomustus ja tähed

Kui tähes heelium otsa saab, on otsas ka kogu tähe tuumakütuse varu. Edasi jätkuvad kihilised tuumapõletused. Kui kihiline tuumapõletamine lõpeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks, samas on väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab väliskihid maailmaruumi. Väliskihid hajuvad planetaaruduna tähtedevahelisse ruumi ning tuumast jääb järele valge kääbus. Suure massiga tähtedes lakkavad tuumareaktsioonid täielikult. Lakkab ka seest tulev kiirgus ja tuum jääb väliskihtide tohutu raskuse alla. Täht variseb kokku. Temperatuur tõuseb kõigis kihtides järsult ning algavad tuumareaktsioonid, mis viivad kogu tähte hõlmava termotuumaplahvatuseni. Slide 5 Tähtede surm Väikese massiga tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad, aegamööda nad jahtuvad ja nende valgus muutub üha

Füüsika

13

ppt

Tähtede tekkimine ja evolutsioon

Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine jne Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni Kokkukukkumine Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid planetaaruduna ilmaruumi Tuumasünteesiprotsessid suuremates tähtedes jätkuvad, kuni raudtuum on kasvanud nii suureks (rohkem kui 1,4 Päikese massi), et see ei suuda enam tasakaalustada enda massi Sel hetkel kukub raudtuum kokku Tuuma kokkukukkumisele järgneb tähe ülejäänud massi tuumale kukkumine Tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe plahvatamise supernoovana  Krabi udukogu, supernoova jäänused ­ esimest korda vaadeldud 1050 AD

Astronoomia ja astroloogia

11

docx

Tähe elu lugu ja HR-diagramm

Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust.  1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavut

Füüsika

28

docx

28-leheline referaat: Tähed ja nende teke

Tähe elu lõpu lähedal toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine. Igas kihis toimub erinev protsess erineva elemendiga, välimises vesinikuga; järgmine kiht heeliumiga jne. Viimane faas toimub, kui massiivne täht hakkab tootma rauda. Kuna raua aatomid on ühed kõige tihedamalt ühendatud aatomid üldse, siis nende sünteesiprotsess ei tekitaks energiat – protsess hoopis neelaks energiat ning seetõttu tuumasüntees peatub. Suhteliselt vanades, väga massiivsetes tähtedes, koguneb tähe keskmes suur inertse raua tuum. Nendes tähtedes leiavad raskemad elemendid oma tee pinnani, moodustades objektid mida tuntakse kui Wolf-Rayet tähti 6  (ülimalt massiivsed tähed, mis kaotavad pidevalt kiiresti massi ja on ekstreemselt kuumad), millel on tihe tähetuul, mis lõhub väliatmosfääri. 3 Tähtede liigid 3.1 Peajada tähed – noored tähed Peajada faas on tähtede elus pikim faas

Astronoomia

6

doc

Kõik taevakehadest

massiga kuumad tähed muutuvad sinisteks ülihiidudeks. Sellised heeliumi süttimised on korduvad etapid ning iga järgneva kordumise läbib täht kiiremini kui eelmise, sest heeliumi põlemisel eraldub energiat kümme korda vähem, kui vesiniku põlemisel. Väikse massiga tähed ei pruugigi läbida kõiki tuumareaktsioone. Kõige pisematel tähtedel ei pruugi süttida vesinik ja natuke suurematel heelium. Lõpuni, see tähendab raua tekkeni, saavad tuumareaktsioonide ahelikud minna vaid tähtedes, mille mass ületab 8 päikese massi, kui ta elu ennem ei lõpe mõne katastroofiga. PILDIL: Meile lähim täht - Päike - pildistatuna 11 kordselt ioniseeritud raua ioonide poolt kiiratavas ultraviolettkiirguses EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm Kui päikesesarnased tähed vananevad, muutuvad nad jahedamateks ja punasemateks, kuid suurenevad oma mõõtmetelt tohutul määral - neist saavad punased hiiud. Kui selline

Füüsika

17

doc

Tähtede vanuriiga

Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku. Kui tähe mass on suurem Päikese omast, tõuseb tema sisemuse temperatuur küllalt kõrgele järgmise tuumareaktsiooni algamiseks. Nüüd ühinevad omakorda heeliumituumad, moodustades süsiniktuumi ja vabastades energiat. Temperatuuri edasisel tõusul toimub üleminek järgmisele tuumareaktsioonile jne. Kõigis tähtedes saabub lõpuks olukord, kus kütus hakkab lõppema. Siis algab tähe elu tormilisimate muutuste periood, mille täpset kulgu pole kõigi tähtede jaoks õnnestunud veel 4 selgitada. Arengu lõpptulemus on aga teada: tähest saab valge kääbus, neutrontäht või must auk, seda juhul, kui ta enne pole kogunisti laiali plahvatanud. Valged kääbused

Füüsika

3

pdf

Päikesesüsteem ja tähed

1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur

Astronoomia ja astroloogia

3

docx

Astronoomia

-taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike ­ lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikutes. Valgusaasta ­ teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek ­ 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)