Inimese ja tema eelase võrdlus, evolutsioonitõendid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5

Ajalugu

7

ppt

Homo Habilis

Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,6- 1,6 miljonit aastat tagasi. Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole

Bioloogia

7

ppt

Homo habilis ehk osav inimene

MariLiis Süld Kaili Virma  Kes? Füüsilised omadused Eluviis ja toitumine Pildid Allikad  Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 ­ 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 ­ 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi.  Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes

Bioloogia

24

docx

Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid

Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese

Ajalugu

6

docx

9. klassi bioloogia

Imetajad ­ 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi piimanäärmete nõrega ­ emapiimaga, püsisoojasus, areng emaüsas, esimesed imetajad oli väikesed putukatest toituvad ööloomad Linnud ­ 150 miljonit aastat tagasi, selgroogsed, kellel on suled ja tiivad, ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile (nt ürglind ­ arheopterüks), lennuvõime, püsisoojasus 2 miljonit aastat tagasi ­ mammut, esimesed inimese eellased Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975 aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänust, mis viitab sellele, et elati grupina Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Väike aju Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest, linnumunadest

Bioloogia

67

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

tegelike kalendriaastatega võrreldes. St enne aastat 1000 eKr kasvanud puud (ja kõik teised elusolendid koos nendega) said suurema koguse radiosüsiniku osaliseks, kui praegu. Dendroparandus võimaldab määrata muistise vanust täpsemalt ­ 14C dateeringute kalibreerimist. Arheo- ehk paleomagnetiline meetod võimaldab dateerida põletatud savist esemeid. Iga maagiliik, sh savi, sisaldab rauamagneti olluseid. Savi kuumutamisel 670°C tema magnetilisus kaob, jahtumisel tekib aga uuesti ning on nüüd juba vastav Maa geomagnetilisele väljale, mis savieseme jahtumise momendil eksisteeris. Maa magnetväli on pidevas muutumises. Määrates magnetjoonte suuna jahtunud savinäidises ning teades Maa magnetvälja suunda ja pingekõverat, on võimalik dateerida ka vastavat eset. Termoluminessentsmeetod Meetodi põhineb esemetesseladestunud kiirguse määramisel.

Ajalugu

34

docx

Euroopa muinaskultuurid

Olulised rühmad:  pithecantrophus erectus e Jaava inimene  sinantrophus pekinensis e pekingihiina inimene (võib näha mongoliidse rassi tunnuseid, praegused hiinlased on sellest arenenud)  homo heidelbergensis e heidelbergi inimene (kõige kuulsam leid Saksamaalt 1907. aastal, selle vanuseks on pool miljonit aastat).  Homo georgicus? Eugene Dubois leidis Jaava (kuulus toona Hollandile) inimese luud (pithecantrophus erectus ehk sirge ahvinimene). Zhoukoudian Hiinas. Hiina leiud on tekitanud erinevaid arvamusi. homo Dmanisi Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a) (homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine:  Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne

Ajalugu

52

docx

Esiaeg ja arheoloogia alused

kuidas köetud jne • Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale Kultuurmaastik: elukoht ja lähiümbrus Aedade arheoloogia – mitmeid näiteid, kus andmed inimtegevuse kohta säilinud Keskkonnareostus – inimtegevuse otsene mõju, jälgitav nt veeorganismides, pinnase raskemetalli sisalduses, suurloomade hävimise kaudu jne Keskkonnamõju sageli eriti selgesti tuntav saartel Keskonnaarheoloogia tegelb inimese ja teda ümbritsenud keskkonna kokkupuudete ja vastasmõju uurimisega Välja saab selgitada nii globaalseid kui ka kohalikke muutusi, enamasti naaberteadsute abiga Mitmed kitsamad erialad (geoarheoloogia, palünoloogia, arheobotaanika, zooarheoloogia) aitavad keskkonna erinevate tahkude mõistmisele kaasa Samuti on oluline teema inimmõju neid ümbritsevale keskkonnale ning selle võimalikud arheoloogilised “jäljed” Päris algus: esimesed väljakaevamised

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)