TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131
OSAÜHING XXX FINANTSANALÜÜS Ainetöö Juhendaja :Viktor Arhipov Tallinn
2016
sisukord
Sissejuhatus 4
1.analüüsitava Ettevõtte üldine iseloomustus 5
3.likviidsuse analüüs 7
3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk
maksevõime üldine tase 7
3.2Likviidsuskordaja ehk
kiireloomuliste maksete tase 8
3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase 9
3.4Puhaskäibekapital 10
4.Varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs 11
4.1Materiaalse põhivara
käibekordaja 11
4.2Varade käibekordaja 12
5.Kapitali struktuuri analüüs 14
5.1Võlakordaja 14
5.2Kapitaliseerituskordaja 15
5.3Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus 15
5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe 16
6.Ettevõtte rentaabluse analüüs 17
6.1Müügikäibe ärirentaablus 17
6.2Müügikäibe
puhasrentaablus 18
6.3Varade
rentaablus ehk ROA 18
6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE 20
kokkuvõte 22
kasutatud allikad 23
Sissejuhatus
Finantsanalüüsi eesmärgiks on rakendada koolis saadud teadmisi praktikas - arvutada finantsnäitajaid ja anda hinnanguid ettevõtte
majandustegevusele . Omandada arusaamine erinevate varade hindamiskriteeriumitest ning hinnata riski ja tasuvuse
seoseid . Osata hinnata finantseerimise erinevaid võimalusi, finantseerimise
allikaid ja nende valikuvariante, kapitali struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning
ettepanekuid .
Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest.
Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs.
analüüsitava Ettevõtte üldine iseloomustus
XXX OÜ on asutatud aastal 20xx Nimi Perenimi poolt. Põhitegevuseks oli esialgu reklaami vahendamine meedias. Tänaseks on ettevõtte spetsialiseerunud just audioreklaamide vahendamisse ja tootmisesse ning antud reklaame võime kuulda erinevates kaubanduskeskustes, ehituspoodides ja muudel äripindadel, samuti ka raadios. Lisaks pakutakse selliseid teenuseid nagu taustmuusika kontseptsioonide loomine-muusikavalikute koostamine ja helisüsteemide projekteerimine -müük, paigaldus ning hooldus .
Ettevõtte peakontor asub aadressil Aia tn 8a, Tallinn. Meeskond koosneb 20st inimesest, kellest lepingulisi palgatöötajaid on vaid 10. Ülejäänud meeskonnast moodustavad neli osanikku ning teised kollektiiviliikmed pakuvad oma tööjõudu teenuste näol läbi isiklike firmade. Peale Eesnimi Perenimi on ettevõttel veel kolm osanikku, kelle osalus on küll märkimisväärselt väiksem. Ametipositsioonidest on kõige enam esindatud tehnikaspetsialistid ja projektijuhid.
XXX OÜ oma audio nišiga küllaltki ainulaadne ettevõte ning otsesed konkurendid puuduvad. Ettevõte paneb järjest suuremat rõhku teenuse kvaliteedistandardite tagamisele, muusikaalase ja tehnilisevõimekuse tõstmisele ning kliendirahulolu suurendamisele. Sellest johtudes ettevõtte osaleb regulaarselt erialamessidel ja töötajatele pakutakse erialaseid koolitusi ja täiendõppevõimalusi.
müügitulu analüüs
Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Analüüsid on tehtud nii ahel- kui alusjuurdekasvuna dünaamikas.1
Tabel 1. Müügitulu dünaamika. Aheljuurdekasv
2011
2012
2013
2014
Müügitulu
1 176 387
1 385 941
1 419 502
1 573 295
Juurdekasv
209 554
33 561
153 793
Juurdekasvu tempo
17,8%
2,4%
10,8%
Müügitulu analüüs aheljuurdekasvuna näitab, et igal aastal on müügitulu kasvanud võrreldes varasema aastaga, mis on ettevõtte arengu perspektiivilt väga positiivne. Aastal 2012 on võrreldes aastaga 2011 müügitulu kasvanud märkimisväärselt. 17,8%-line kasv aastal 2012 on erakordselt hea tulemus ning oodata samalaadse tulemuse kordumist tähendaks olla naiivselt optimistlik. Tulemus oli tingitud kliendibaasi suurenemisest ning üleüldisest majanduse kiirest kasvust.
Tabel 2. Müügitulu dünaamika. Alusjuurdekasv
2011
2012
2013
2014
Müügitulu
1 176 387
1 385 941
1 419 502
1 573 295
Juurdekasv
209 554
243 115
396 908
Juurdekasvu tempo
17,8%
20,7%
33,7%
Alusjuurdekasvu puhul on samuti näha pidevat müügitulu kasvu, mis annab kinnitust ettevõtte stabiilsusele ja heale käekäigule.
likviidsuse analüüs
Likviidsuse analüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte maksevõimet. Likviidsus näitab kas ja kuidas suudab ettevõte oma võlgnevusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu või teostavad krediitmüüki.1
Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil , st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase
Lühiajalise maksevõime kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Maksevõime üldise taseme kasutamisel tuleks arvestada, et hinnang käsitab staatilist momendiseisu, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust. Maksevõime üldise taseme puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. 2
Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea, kui on vahemikus 1,2–1,59 siis on rahuldav, kui on vahemikus 0,9–1,19 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Soovitatavaks lühiajalise võlgnevuse kattekordajaks pakuvad teoreetikud 1,6 kuni 2,0.3
Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi, kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas saabuvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.
- 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
- 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
- 2014. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja:
Analüüsi tulemus võiks olla kõige positiivsem just kreeditoridele, sest nagu näha, on käibevarasid kõigil analüüsitaval aastatel üle kahe korra enam kui lühiajalisi kohustusi ning ettevõtte maksevõime on väga kõrge. Samas on see ohumärk ettevõtte juhtkonnale kuna saadud tulemus näitab, et liialt suunatakse varasid käibevaradesse ehk ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid .
Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase
Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase näitab kui hästi firma suudab oma
lühiajalisi kohustusi täita käsutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid, sest varud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0,6–0,89, siis on rahuldav, kui vahemikus 0,3–0,59, siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Soovitatavaks maksevõime kordajaks pakuvad teoreetikud 0,6 kuni 1,0.
- 2012. aasta likviidsuskordaja:
- 2013. aasta likviidsuskordaja:
- 2014. aasta likviidsuskordaja:
Tulemus ei erine palju eelnevas peatükis arvutatud suhtarvudest. Kuna tegemist on eelkõige teenust pakkuva ettevõttega, siis varude osakaal käibevarades on pea olematu. Nagu arvutustest näha, on XXX OÜ likviidsuskordajad kõigil analüüsitavatel aastatel väga kõrged. Sellest saab järeldada, et ettevõte on võimeline kiireloomulisi makseid hõlpsasti tasuma ning on praktiliselt sõltumatu oma varudest .
Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase
Rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Selle kordaja arvutamisel jäetakse lugejast välja vähemlikviidsed osad. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist.
- 2012. aasta maksevalmiduse kordaja:
- 2013. aasta maksevalmiduse kordaja:
- 2014. aasta maksevalmiduse kordaja:
Antud näitaja on olnud XXX OÜ puhul igal aastal väga viisakas. Näha on kordaja väärtuse tõusu ehk soovituslikust optimaalsest tulemusest liigutakse vastupidises suunas. See tähendab, et ettevõtte juhtkonnal on mõtteainet kõrglikviidsete varade efektiivsemaks kasutamiseks. Samas saab nendest näitajatest järeldada, et olemasolevad ja potentsiaalsed kreeditorid võivad tunda ennast turvaliselt kuna ettevõte on võimeline tasuma suurema osa oma lühiajalistest kohustustest vajadusel ka koheselt.
Puhaskäibekapital
Selle arvnäitaja põhjal saame ülevaate, kuidas on kasutatud ettevõttes käibevahendite finantseerimiseks pikaajalisi allikaid: pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.1
Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
Ettevõtte XXX OÜ puhaskäibekapital:
• 2012. aasta - = 275 208
• 2013. aasta - = 273 896
• 2014. aasta - = 241 957
XXX OÜ puhas käibekapital on kõigil aastatel positiivne, see tähendab, et ettevõtte likviidsus on hea. Ettevõtte tegevus on stabiilne ning käibevahendite finantseerimiseks ei kasutata pikaajalisi kohustusi üldse; äritegevuse rahavood on tugevad.
Varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs
Varade kasutamise analüüs näitab, kui efektiivselt ettevõte kasutab oma varasid. Varade kasutamise tulemlikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügikäivet koguvara ja erinevate varaliikide suhtena
Materiaalse põhivara käibekordaja
Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda, mitu müügi netokäibe eurot tuleb ühe põhivarasse investeeritud euro kohta. Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid käsutatakse efektiivselt. Madal kordaja
räägib liigsetest investeeringustest põhivarasse ja vähesest müügikäibest.
- 2012. aasta põhivarade käibekordaja:
- 2013. aasta põhivarade käibekordaja:
- 2014. aasta põhivarade käibekordaja:
Arvtuste kohaselt võib öelda, et iga euro, mis on paigutatud materiaalsesse põhivarasse, teenib ennast kordades ja kordades tagasi. Samuti on näha väärtuse tõusu kolme aasta jooksul, mis on suuresti tingitud enam sellest, et põhivarade väärtus on langenud ning müügitulu roll selle tendentsi juures on oluliselt väiksem. Põhivarade vähenemist võib seletada sellega, et ettevõtte on saavutanud stabiilsuse ning suuremad investeeringud tegevuse optimeerimiseks ja arendamiseks on juba tehtud ning enam panustatakse teenuse kvaliteedile ja kliendisuhetele.
Varade käibekordaja
Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade käsutamise efektiivsust või ka seda, mitu eurot müügitulu tuleb ühe varadesse investeeritud euro puhul.
- 2012. aasta varade käibekordaja:
- 2013. aasta varade käibekordaja:
- 2014. aasta varade käibekordaja:
Tulemused on kolme aasta lõikes küllaltki sarnased, mis on märk ettevõtte tegevuse stabiilsusest. Näitaja suurus on samuti selline, millega võib rahul – iga varasse paigutatud euro toodab umbes kolmekordselt müügitulu.
Kapitali struktuuri analüüs
Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi.
Võlakordaja
Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 70%
XXX OÜ võlakordajad on väga soliidsed, ettevõtte varasid on finantseeritud võõrvahenditega vastavalt 34%, 26% ja 42%. Antud finantseerimise puhul on tegemist võlgadega tarnijatele ning laenukohustused puuduvad täielikult.
Kapitaliseerituskordaja
Kapitaliseerituskordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu ettevõtte kapitalis. Üldiselt loetakse optimaalseks 30-35%
XXX OÜ-l puuduvad pikaajalised kohustused, mis teeb ettevõtte väga atraktiivseks potentsiaalsetele investoritele ja laenuandjatele.
Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus
Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.1
2012. ja 2013. aastal on näitajad liiga kõrged võrreldes optimaalse tasemega. 2014 on tulemus paranenud , kuid siiski kõrge. Kõrge soliidsuskordaja näitab, et ettevõtte finantsstruktuuri ei juhita hästi. 2014. aasta tulemus ei ole paranenud finantsstruktuuri juhtimisest, vaid oli tingitud sellest, et aruandeaasta kasum oli võrreldes kahe eelmise aastaga umbes 100 000 eurot väiksem. Finantsstruktuuri paremaks juhtimiseks on palju arenguruumi ning üks soovitus oleks osanikele enam dividende maksta või kasum investeerida.
Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe
Võlasiduvus kajastab laenuvahendite ja omakapitali arvel
finantseeritud varade suhet. Mida suurem on võlasiduvus, seda enam laieneb ettevõtte risk kreeditoride ees ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks.
Olgugi et laenatud vahendite kasutamine on seotud riskiga , annab see ka võimaluse tulude kasvuks. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem, kui ta maksab nende kasutamise eest.
Antud näitaja rusikareegliks on see, et kohustused ei tohiks ületada omakapitali 1,25 korda.
Arvutatud näitajad on XXX OÜ puhul väga head. Neist võib järeldada, et ettevõte suudab oma tegevust edukalt ise finantseerida, ega pea liialt sõltuma võlausaldajatest ning ettevõttel ei ole riske võõrkapitali kasutamisega. Ühtlasi võivad kreeditorid tunda turvaliselt kuna ettevõte võlakoormus ei ole suur ning halvima stsenaariumi korral on võlgade tasumiseks ettevõttel piisavalt oma investeeringuid. 2014. aasta suur erinevus on seotud oluliselt väiksema kasumiga võrreldes eelnevate aastatega.
Ettevõtte rentaabluse analüüs
Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust uuritakse ehk kasumitootlus on võime toota juurde uusi varasid. Rentaablust väljendatakse üldjuhul protsentides, kuid selle näitaja võib välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühe euro kohta.
Rentaabluse arvutamisel on võimalik lähtuda kõikidest kasumi liikidest ja piiratud pole majandusnäitajate ring, mille rentaablust võiks uurida.1
Müügikäibe ärirentaablus
Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud teenuste kulude ja mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis oli 2013. aastal antud kordaja keskmine suurus 6,84%.2
- 2012. aasta käibe ärirentaablus:
= 13%
- 2013. aasta käibe ärirentaablus:
= 14,2%
- 2014. aasta käibe ärirentaablus:
= 6,4%
Võrreldes Eesti keskmisega on tulemus eriti hea aastatel 2012 ja 2013 ning võib arvata, et ettevõte tegutseb küllaltki efektiivselt ja kasumlikult. Muret tekitab asjaolu, et käibe ärirentaablus on 2014. aastal langenud võrreldes 2013. aastaga üle kahe korra, mis tähendab ühtlasi, et ettevõtte äritegevuse efektiivsus 2014. aastal on olnud üle korra madalam kui 2013. aastal.
Müügikäibe puhasrentaablus
Kordaja näitab müügikäibe tasuvust peale kõigi kulude ja maksude mahaarvamist. Eesti keskmine aastal 2013 Statistikaameti järgi on 6,96%.1
- 2012. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
- 2013. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
- 2014. aasta müügikäibe puhasrentaablus:
Arvutustest saab teha sama järelduse, mis eelmises peatükiski. Ohumärgiks on endiselt 2014 aasta tulemus, mis on alla Eesti keskmise ning nii suur muutus ühe aastaga ei ole iseloomulik efektiivselt toimivale jätkusuutlikule ettevõttele.
Varade rentaablus ehk ROA
Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk kui palju kasumit teenib iga varadesse paigutatud euro. Varade puhasrentaablus peaks olema suurem kui deposiidi intressimäär . Varade rentaablus näitaja rusikareegliks on see, et mida suurem näitaja, seda parem.2
- 2012. aasta varade rentaablus ehk ROA:
- 2013. aasta varade rentaablus ehk ROA:
- 2014. aasta varade rentaablus ehk ROA:
2012. ja 2013. aastal on XXX OÜ varade rentaablus väga kõrge – varasse paigutatud üks euro teenis umbes 35 senti kasumit. 2014. langes see näitaja oluliselt ning varasse paigutatud üks euro teenis ainult 14,3 senti. Varade maht on püsinud sarnases mahus , aga 2014. aastal loob kontrasti antud näitaja puhul kasum, mis vähenes umbes 100 000 euro võrra ning samas mahus kasvasid tööjõukulud , aga käibe kasv oli oluliselt väiksem
Omakapitali rentaablus ehk ROE
Omakapitali rentaablus on kõige olulisem kasumitootluse näitaja, mis kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust ehk näitab kui mitu senti kasumit suudab tekitada iga investeeritud üks euro.1
- 2012. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE:
- 2013. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE:
- 2014. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE:
XXX OÜ omakapitali tootlikkuse näitajad on head, aga tootlikkus langemine 2014. aastal üle kahe korra ei ole ühegi omaniku jaoks meeldiv uudis ning sarnase tendentsiga järgnevatel aastatel ei täidaks ettevõtte tegevus enam omanike huve. Antud näitaja tulemuse põhjus on sama, mis toodi eelmises peatükis ROA puhul välja.
kokkuvõte
Kokkuvõttes annab autor hinnangu ettevõtte tööle ja teeb ettepanekuid majandusseisu veelgi efektiivsemaks muutmisel.
Suhtarvude analüüsist järeldub, et ettevõtte XXX OÜ finantsolukord on küllaltki soliidne . Ettevõte on regulaarselt kasumis ning müügitulu on pidevalt kasvanud.
Võrreldud said aastad 2012, 2013 ja 2014 ning läbivaks tulemuseks oli see, et 2012 ja 20l3 aasta näitajad olid väga head ning peaaegu identsed. 2014. aastal erines kasum oluliselt võrreldes kahe eelneva aastaga ning seetõttu tekkis ka suur erinevus rentaablusnäitajates. Suhtarve ja kasumiaruannet vaadates peab tunnistama, et ettevõtte tegevuse efektiivsus 2014. aastal langes märkimisväärselt – võtmesõnaks on tööjõukulud, mis suurenesid eelneva aastaga võrreldes umbes 70 % ning käibe kasv oli samal ajal ainult 10,8 %.
Likviidsuse analüüsist selgus, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega, millel pole mingeid raskusi oma lühiajalisi kohustusi kiirelt tasuda. Käibevara oli tunduvalt rohkem kui lühiajalisi kohustusi, mis tähendab, et on liiga palju investeeritud käibevaradesse ehk ressursse on kasutatud ebaefektiivselt . Olukorra parandamiseks võiks ettevõtte teha näiteks firmasiseseid investeeringuid, mille abil oleks võimalik tulusamalt oma tegevust korraldada. Lisaks on võimalik kasutada raha nii lühi- kui ka pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks, et teenida passiivset tulu ja vähendada ülemäärast käibevahendite hulka. Samuti muutuks olukord siis, kui omanikud maksaksid omale tihedamini ja rohkem dividende.
Kapitali struktuuri analüüs näitab, et ettevõtte suudab väga hästi ise majandada ja sõltuvus võõrkapitalist puudub täielikult. Kreeditorid võivad tunda ennast mugavalt ning liigkasuvõtjate jaoks oleks XXX OÜ väga atraktiivne ja turvaline klient .
Ettevõtte juhtkonnal tuleb kindlasti sügavuti analüüsida 2014. aasta majandustulemusi ning selgitada, miks tööjõukulude kasv oli nii suur ilma, et müügitulu oleks kasvanud samaväärselt.
Vaadates käibevara ja jaotamata kasumi osakaalu bilansis kolme aasta jooksul julgeks soovitada osanikel rohkem oma investeeringute vilju nautida dividendide näol või mõelda tegevuse laiendamisele, kuna selleks on olemas nii firmasisesed kui- välised vahendid.
kasutatud allikad
1. Finantsanalüüs. Koostaja : Madis Peterson . Tallinn: Külim, 2000.
2. Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007.
3. Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt.
4. Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt.
5. Rita Sikk , Aastaruande koostamine ja analüüs, loengukonspekt.
6. Statistikaameti andmebaas. http://pub.stat.ee
1 Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt
1 Finantsanalüüs. Koostaja: Madis Peterson. Tallinn: Külim, 2000.
2 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabeneeme: Forenia, 2007.
3 Rita Sikk, Aastaaruande koostamine ja analüüs, loengukonspekt.
1 Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt.
1 Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt.
1 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007.
2 Statistikaamet . http://www.stat.ee/ee
1 Statistikaamet. http://www.stat.ee/ee
2 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007.
1 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
144 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bruno Meder
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid