Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusan
Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,
■ materiaalne ehk sisuline haldusõigus ■ menetlust, mille abil kohaldatakse materiaalõiguse settenähtud õiguslikke tagajärge konkreetsetel juhtudel (haldusakt, toiming) ja võetakse vastu määrusi (menetluslik ehk protsessuaalne haldusõigus) ■ vastutust õigusvastase haldustegevuse eest ● Haldusõiguse keskne teema – haldusmenetlus 1. Menetluse algus → a. taotlusega b. haldusorgani initsiatiivil 2. Asjaolude väljaselgitamine, menetlusosaliste ärakuulamine 3. Menetluse lõpp a. haldusakt b. toiming c. haldusleping d. määrus
saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust" [5] 5 RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-1, p 16. 8 3.3 Vormivabadus, eesmärgipärasus Antud põhimõte on sätestatud HMSi § 5. Mille kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad
(1) Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. (2) Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. (3) Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb: 1) halduslepingu sõlmimisega; 2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata; 3) halduslepingu poole surma või lõppemise korral. (4) Toimingu menetlus lõpeb: 1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega;
selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 6. 5. Hea halduse printsiip Tuletatud PS §-st 14. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas on see reguleeritud. Haldusorgan peab käsitlema isikuga seotud küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul AUS! See hõlmab järgmisi küsimusi: õigus pääseda ligi toimikule (dokumendid, mis on isiku probleemi lahendamiseks kogutud), kehtib ka kolmandate isikute suhtes
• Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne. • Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja vaidemenetlus, halduskohtumenetlus). • Haldustäitemenetlus. • Riigivastutus
Kõik kommentaarid