Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele. (0)

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lõik failist

BAROKK JA ROKOKOO
16.  sajandi  II  poolel  hakkas  renessansile  omane  tasakaalustatus  ja  vaoshoitus  taanduma.  Ajastu
muutunud  elutunnetus  tõi  esile  kire,  tunded,  ülepaisutused  ja  teatraalse  efekti.  16.  saj.  lõpuks
kujunes  Itaalias  välja  stiil,  mis  sai  nimetuseks  barokk  (borocco  –  eriskummaline).  Peamiseks
kunstiliigiks  sai   arhitektuur ,  mis  arenes   tihedas   seoses  maalikunsti,  skulptuuri,  tarbekunsti  ja
pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580 …1750 ning
jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:
  varane barokk  u 1580.– 1620 .
  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp
  hilisbarokk 18. saj I pool
  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:
  baroki  maalilis- dünaamiline   suund,  mis  levis  eeskätt  nendes  maades,  kus   absolutism   oli
tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania )
  vanaklassitsism  e  baroki  klassitsistlik  suund,  mis  võttis  otseselt  eeskuju  antiikkunstist  ja
Palladio   loomingust.  Suuna  eelistamise  määras   suurelt   osalt  valitsejate  maitse  ja  toetus,
(levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal)
   barokne realism , mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad)
  rokokoo,  mis  kasvas  hilisbarokist  välja  selle  peenenenud  edasiarendusena  ja  levis
sisekujunduses  peamiselt  Prantsusmaal  (kus  seda  sisekujunduses  nimetatakse  ka  Louis  XV
stiiliks), Austrias ning Saksamaal
Ajastu ehitusmälestisi:
  Püha  Peetri   katedraal   Vatikanis  (alustas  16.  saj,  arh.   Bramante ,   Michelangelo ;   fassaad
17. saj – arh. C Maderna)
  G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj)
  B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32)
  F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41)
  C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652)
  Ch. Perrault Louvre ’i idafassaad (1667–74)
  L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles ’ loss ( 1668 –84),
  J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis ( 1675 –1705)
  A..Schlüter Berliini loss (1698-1706)
  J. Fischer von Erlach Karl Borromäuse kirik Viinis (1716–35)
  B. Neumann Würzburgi loss (1719-44)
  M. D Pöppelmann  Zwinger Dresdenis (1711–22)
  Ch. Wren Püha Pauli katedraal Londonis (1673–1710)
  J. Churriguerra Salamanca raekoda (17. saj)
  B Rastrelli Talvepalee  Peterburis (18. saj keskpaik )

Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid. Areneb pargiarhitektuur.
Ehitusmaterjalid : mitut sorti kivi, põhjapoolsetel aladel telliskivi , siseruumides palju stukkdekoori.
Ehitustehnika :  ehitustehniliste  võtete  hulgas  rakendatakse  eelneval  perioodil  saavutatut  seda
pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole.

1   Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa

Barokkstiili  esmaseks  lähtekohaks  oli  itaalia   renessanss .  Erinevalt  viimase  lineaarsusest  ja
tasakaalustatusest,  hakkas  uus  stiil  kasutama  samu  vorme  üksteisest  läbilõikuvatena,  kokku-
põimuvatena  ja  liikuvatena,   luues   nõnda  dünaamilise  ja  maalilise  kogupildi.      Maalilis-dünaamilist
barokk-arhitektuuri  iseloomustab  suurejooneline  pidulikkus  ja  teatraalne  monumentaalsus,
iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid,
ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor .
Prantsusmaal  arenenud  vanaklassitsismis  kujunes  välja  paleearhitektuur.  kus  pöörati  erilist
tähelepanu  atraktiivsele  siseruumile.  Lossi  juurde  kuulus  tingimata   regulaarne   e  prantsuse  park,
mille  aluseks  oli  range  geomeetrilisus  Hollandis  arenes  nn   realistlik   barokk,  mille  huvitavamaks
arhitektuurimälestiseks  on  hollandi  kodanikumaja.  Kitsa  fassaadiga   linnamaja   barokile   omased
jooned  ilmnesid  katuseviilude  kujunduses.  Kaela-  ja  kellukesekujulised  viilud  olid  tihti  äärestatud
tagasihoidlike voluutidega.
Sisekujundus.  Barokk  on,  sarnaselt   gooti    stiilile ,  saanud  oma  ajastu  avaldusvormiks,  milles
esmakordselt  kunstiajaloos  ühenduvad    kaks  mõistet  -  stiil  ja  eluviis.  Ruumi  kujundamine  ühtse
tervikuna   saavutati  mitte  ainult  stiilipuhta   mööbli   ja  ajastu  meelisvärvide  kasutamisega,  vaid  kogu
ruum  seoti  ühtseks  tervikuks  dekoratiivsete  vormide  abil.  Sakraalarhitektuuris  mängisid  suurt  rolli
optilise   illusiooni   võtted, milles  eriti  itaalia   kunstnikud   saavutasid    erilise  meisterlikkuse.  Kasutades
oskuslikult  ära  perspektiivse  illusionismi  võimalused  taotleti  petlikku  ruumimõju    –  seinu  jätkasid
maalitud sammaskäigud, lagedele maaliti rünkpilved , mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid
ja  pühakud  või  tegelased  antiikmüütidest.  Nii  tekkis  mulje  taevani  ulatuvast  ruumist.  Rikkalikult
kasutati  stukkdekoori  ja  skulptuuri,   viimased   olid  omavahel  seotud  ühtseks  tervikuks,  väljendades
piiblist tuntud süžeesid, milles tundepaisutus ja dünaamilisus saavutasid tihti teatraalse efekti.  Väga
oluliseks  kujunes  paleearhitektuur,  mille  interjöörikujundus  püüdles  suursugususe,  toretsemise,
avaruse  poole.  Barokkpalee  interjööri    ilmekaks  aktsendiks  sai  kaheks  sümmeetriliseks  haruks
jagunenud
trepp ,
mis
süvendas

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #1

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #2

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #3

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #4

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #5

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #6

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #7

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #8

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #9

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #10

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #11

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #12

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #13

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #14

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #15

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #16

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #17

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #18

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #19

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #20

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #21

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #22

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #23

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele #24

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ivonneossis Õppematerjali autor

Arhitektuuri ja interjööri ajaloo konspekt. Põhjalik. Kunstiajalugu.

arhitekt arhitektuur mööbli kunst interjöör ornament rokokoo klassitsism juugend barokk metall kirik varaklassitsism renessanss arhitektid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, sinna avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid, mida mööda sai lamedale katusele. Värvidest oli eelistatuim erksinine taust nii välis- kui ka siseruumi kaunistamisel. Kasutai veel telliskivipunast, kollast, musta, valget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 1 Ornament. Sumeritel valdavalt geomeetriline, arvatavasti oli saanud inspiratsiooni roost punutud mattidest. Näited ornamendi kasutamisest – templiseinte kaunistamine savist ja asfaldist koonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi aste oli kaetud musta asfaldiga, järgmine sinise värviga, kolmas aste valge värviga

Kultuuriajalugu

docx

Renessansi mööbel

püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad – kirikud, lossid ja hauakambrid ja monumentaalsed rajatised - need kõik väljendavad igavikku. Seinad, pilastrid, postid olid kaunistatud hieroglüüfidega ja matusestseenidega, kus inimeste figuurid olid kujutatud tunnuslikus poosis – pea ja keha alumine osa – profiilvaates, keha ja käed – eestvaates. India stiil – India interjööri stiil – see on türkiissinised, vaarikpunased, oranžidvärvid, mis on absoluutselt kordumatud. India siid ei ole nii sile jalibe nagu seda on hiina oma, ta on natuke krobedam. India majade mööbelon madal, käsitsi saetud väga tugevast puidust (tiik). Iseloomulikukserinevuseks on maja detailide kerge transformatsioon: toolid ja lauad,sirmid, luugid ja uksed „vahetavad tihti oma rolle“. Modern- Modern stiili tähed on kompositsioon paksudest ja peenikestest

10.klassi ajalugu

docx

Stiilid

püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad kirikud, lossid ja hauakambrid ja monumentaalsed rajatised - need kõik väljendavad igavikku. Seinad, pilastrid, postid olid kaunistatud hieroglüüfidega ja matusestseenidega, kus inimeste figuurid olid kujutatud tunnuslikus poosis pea ja keha alumine osa profiilvaates, keha ja käed eestvaates. India stiil India interjööri stiil see on türkiissinised, vaarikpunased, oranzidvärvid, mis on absoluutselt kordumatud. India siid ei ole nii sile jalibe nagu seda on hiina oma, ta on natuke krobedam. India majade mööbelon madal, käsitsi saetud väga tugevast puidust (tiik). Iseloomulikukserinevuseks on maja detailide kerge transformatsioon: toolid ja lauad,sirmid, luugid ja uksed ,,vahetavad tihti oma rolle". Modern- Modern stiili tähed on kompositsioon paksudest ja peenikestest

Arhitektuur

doc

ARHITEKTUUR referaat

REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.

Arhdektuuri ajalugu

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus

Arhdektuuri ajalugu

docx

Erinevate ajastute ja stiilide iseloomulikud tunnused

Prantsuse barokk Peent ning kallist baroki-ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Mööbel oli luksuslik ja toretsev, mida iseloomustavad ebatavalised vormid, käsitöö, metall marketrii, kallid eebenipuu materjaalid, messing, pronks, kullatud nikerdused, tina, pärlmutter. Laudadel ning kummutitel ilutses marmori ja graniidi pealised. Sellist stiilikäsitlust tuntakse ja nimetatakse tänapäeval Boulle stiiliks. See muutis mööblivalmistamise ajalugu. 8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne. 1730 aastal võeti ''rocaille'' põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv

Antiikarhitektuur

docx

Kunst - Arhitektuur

valitsusajal ja soosingul see tekkis. Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Maalikunst "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur

Antiikarhitektuur

docx

18 saj. Kunst

inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17.saj teisel poolel algas uus tõus. 1666 aastal avaneb suur tööpõld, kui 80% Londonist maha põles. Uue Londoni kavandajatest oli Christopher Wren, kes ehitas 54 kirikut, tähtsaim neist oli St. Pauli katedraal. Ta tundis Itaalia arhitektuuri väga hästi läbi Palladio loomingu ja läbi graafiliste lehtede. Kuppel oli sale ja kõrge. Fassad kahekorruseline, arhitektuuri elemendid olid klassitsistlikud kuid tornid olid baroklikud. 18.saj arhitektuuri mõjutas samuti Palladio. Palladinismi pooldasid enamik arhitekte, ka William Kent, kes on tuntud kui inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Inglise park oli väga juhuslik, üksikud puud või puuderühmad. Hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid