Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse põhimõisted - Referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Majanduse põhimõisted - Referaat #1 Majanduse põhimõisted - Referaat #2 Majanduse põhimõisted - Referaat #3 Majanduse põhimõisted - Referaat #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lollipop12343 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud..................................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
64
docx

Majandusajaloo kontrolltöö

Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste

Majandusajalugu
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

*tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms. *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse. Kodanikuühiskonnast saame rääkida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega, s.t niisuguse riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse. Majanduse suhtes teostab piiratud valitsemisega riik vaid üldist kontrolli ja juhtimist. Eestis algas kodanikuühiskonna struktuuride ja suhete kujunemine 19 sajandi viimasel veerandil (laulu- ja mänguseltsid ). Täishoo saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 a. Tsiviilühiskonna vajalikkus? kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

6.8.1 Eesmärkide puu iseloomustus 125 6.8.2 Eesmärkide puu kui universaalne otsustamismeetod 125 7. Juhtimisdiagnostika 127 8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1

Juhtimine
thumbnail
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

alusel. 8 Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja - kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Äriõiguse põhimõisted. ETTEVÕTLUS Eesti õigusaktides on ettevõtluse mõistet käsitletud mõneti erinevalt, seetõttu on raske anda neile ühest definitsiooni. Pigem tuleks vaadelda seda, kuidas on ettevõtluse mõiste sisustatud erinevates õigusharudes. Äriõiguses puudub ettevõtluse legaaldefinitsioon; ettevõtluse mõiste sisu on tuletatav ÄS §-st 1 ning selle kohaselt loetakse ettevõtluseks ettevõtja püsivat tegevust, mille eesmärgiks on kasumi saamine. See, kas tegelikkuses kasumit

Õiguskaitseasutuste süsteem




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun