Tartu
Kivilinna Gümnaasium
SISE-
JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID .
Kerli villems
7b
Tartu
2009
Sisukord
:
1.
Sisukord ........................................................ lk
2
2.
Sissejuhatus .................................................. lk 3
3.
Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 - 5
4.
Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 - 8
5.
Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10
6.
Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 – 12
7.
Kokkuvõte .................................................... lk 13
8.
Allikad ........................................................ lk
14
Sissejuhatus
Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis
moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju.
Sise-
ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises.
Pinnavorm erineb
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkohuke123
Õppematerjali autor
inimene Sadamaehitistegamuudetakse lainetus Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest.
Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees- biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld Mullateket mõjutavad? *kliima *veereziim *tekkimise koha geoloogiline ehitus( eriti lähtekivim) *organismid *inimtegevus Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mullad viljakaks Kamardumine- mullatekkeprotsess, kus mitme aastased taimed on tihedalt/ tugevalt läbi kasvanud Leostumine- mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel Leetumine- mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis
0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid
ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 6. Mis on moondekivim? Moondekivim e metamorfiid on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e moondunud kivim. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. 7. Mis on rabenemine? Rabenemine e füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kusjuures kivimi keemiline koostis ei muutu. 8. Mis on porsumine? Porsumine e keemiline murenemine on kivimite lagunemine keemiliste reaktsioonide toimel, kusjuures vabanevad taimedele ja mikroorganismidele vajalikud toiteelemendid (N, P, K). 9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid: kõduhorisont (0), huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C). 10
üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod.
Tardkivimidon kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimidon geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimidon tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. Maavarade kaevandamisega seotud probleemid Keskkonnaprobleemid: Muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid:
1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub külma peale (soe front) 2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres: maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti temperatuuri hüppekiht e. termokliin – kiht, kus vee temperatuur kahaneb väga kiiresti. Termokliinist sügavamal on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (ümber +4 °C) vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub
Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid