Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külm sõda 1956-1985 (0)

1 Hindamata
Punktid
Külm sõda 1956-1985 #1 Külm sõda 1956-1985 #2 Külm sõda 1956-1985 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krisssu_ Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Külm Sõda (1950-1980)

aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Uue külma sõja puhkemise üle on palju spekuleeritud. Osapooltena nähakse selles enamasti ikka ühelt poolt tagasi autokraatiasse libisevat Venemaad ning teiselt poolt liberaalse demokraatia vundamendil seisvaid lääneriike. Venemaa agressioon Gruusia vastu, ähvardused teiste naaberriikide suunas, kaugpommitajate jõudemonstratsioonid Põhja-Atlandi kohal, tuumakoostöö Iraani, Venezuela ja Kuubaga ning paljud muud Moskva astutud sammud, mis lääneriike selgelt ärritavad, näivad nimetatud arvamust üksnes kinnitavat. Samas juhivad paljud temaatikaga sügavuti tegelevad analüütikud tähelepanu sellele, et kogu oma

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Külmsõda 1945.a

Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Külm sõda

1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele, et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959. a võimule Castro (samuti oli ta Batista kukutamise revolutsiooni eestvedaja). Kuuba riik ise oli tegelikult nii mõnestki Euroopa riigist elatustasemelt ja sotsiaalselt ees, kuid riik oli sügavalt korrumpeerunud. Castrot peeti liberaaliks, seega tema kehtestatud diktatuur tuli üllatusena, põhimõtteliselt asendas ta ühe diktatuuri teisega. Demokraatia oli mõeldamatu. Selle tõttu suhted USAga kehvenesid. USA loobus ostmast Kuubalt suhkrut, olukorra päästis NSV, kes ostis toodangu ise ära. Castro natsionaliseeris ameeriklaste kui ka kohalike ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. 1961. a saatsid Ühendriigid Kuubale pagulased, kes jäeti pidama seal ebaõiglast sõda ilma igasuguse abita. Ameerika jäi häbisse. Järgmisena asus NSV juht N. Hrustsov paigaldama

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Külm sõda

KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents ­ 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin ­ 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit. Abi pakuti ka Nõukogude L

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud (nt erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne). Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas, NSV Liit aga soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses, siis 1946 deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (Jossif Stalin veebruaris, Winston Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele pani NSVL tegevus Ida- Euroopa okupeeritud aladel

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Külm sõda

tuumarakettide vähendamise ja hävitamise rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega · 1988-1989 toimus Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon, millesse Nõukogude Liit jõuga enam ei sekkunud · enam-vähem ühtemoodi arenesid sündmused Poolas ja Ungaris, kus 1989. aasta kevadtalvel jõudsid valitsevad parteid ümarlauanõupidamisteni opositsiooniga, mille tulemusel mõlemas riigis tunnistati vajadust taastada kodanikuühiskond, demokraatia, õigusriik · Bulgaarias, Tsehhoslovakkias ja Saksa DV ­s püüdis valitseva partei juhtkond uuendustele vastu seista viimse hetkeni · Kõige teravamalt väljendus soov uuendustele vastu seista Saksa DV ­ s, kus 1989. a. sügisel valmistuti suurejooneliselt tähistama riigi 40. aastapäeva. Rohke põgenikevool ja võimsad vastumanifestatsioonid ametlikele pidustustele sundisid lõpuks avama Saksa DV piire Lääne- Berliini ja Saksamaa Liitvabariigiga

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. o Üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma

Ajalugu



Lisainfo

Ajaloo teemakokkuvõtted aastatest 1956-1985. (küsimused ja vastused)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun