Vana-Kreeka - selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

76

doc

Antiikkirjandus

jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil (renessanss, klassitsism) on pöördumine kreeka kultuuri varamute poole olnud väga intensiivne. Antiikkulturi suurepärased tundjad ning loovad kasutajad olid K. Marx ja Fr. Engels. Viimane on

Antiikkirjandus

28

pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja paljuski ka religioossed keskused ning seega tsivilisatsiooni üldilme kujundamisel määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused,

Ajalugu

28

pdf

Kreeka ja hellenism

sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja paljuski ka religioossed keskused ning seega tsivilisatsiooni üldilme kujundamisel määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused,

Ajalugu

Kommentaarid (0)