Temperatuur (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Referaat termomeetrite ajaloost, kasutamisest, töötamisest

Sellest termomeetrist sai kõige enim kasutatava skaalaga termomeeter. /5/ Anders Celsius 6  Kelvini skaala Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala võttis kasutusele 1851. aastal inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvin on SI-süsteemi põhiühik temperatuuri mõõtmiseks ja mõõtühiku sümboliks on K. 1 kelvin on umbes 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Üks kelvini on võrdne ühe rahvusvahelise temperatuuri skaala Celsiuse kraadiga mille sümboliks °C. Enne Kaalude ja Mõõtude VIII peakonverentsi 1967. aastal kasutati kelvini kraadi ees ka temperatuuri tähist °K. /6/ William Thomson Kelvin ja tema termomeeter

Füüsika

11

doc

Termomeetrid

Tema leiutatud termomeetritel on sümboliks °F ja skaala on on jaotatud Fahrenheiti kraadideks. 1940. aastani kasutati Fahrenheiti termomeetreid ka Eestis 1 °F = °C *(9/5) + 32 Réaumuri skaala Rene Antonie de Réaumuri termomeetrit nimetatakse piiritustermomeetriks, mille sümboliks on °Re. Selle termomeetri skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks. Selline skaala võeti kasutusele 1730. aastal. Réaumuri skaalal on vee keemis temperatuur 80 kraadi ja jää sulamis temperatuur 0 kraadi. 1 °C = 0,8 °Re. Celsiuse skaala Anders Celsius võttis aastal 1742 kasutusele termomeetri, mille skaala oli jaotatud sajaks. Vee keemispunkt oli 0 kraadi ja jää sulamispunkt -100 kraadi. Aastal 1745 keeras Karl Linne selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti  +100 kraadi. Sellise skaalaga termomeetrist sai enim kasutatav

Füüsika

8

doc

Nimetu

............................................................................................................8 2 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb lühidalt termomeetreid, nende ajalugu ja iseärasusi.Termomeetrid on kasutusel meie igapäeva elus. Vaadates ringi näeme mitmeid elu valdkondi, kus kasutatakse termomeetreid. Tänu termomeetrite leiutamisele teame, kui soe või külm on väljas, kas meie keha temperatuur on normis, kui soe on vesi jne. Seega võib lugeda termomeetrite leiutamise lugeda suureks arenguks üldises elukorralduses. Termomeetrite tööpõhimõtteks on tavaliselt soojuspaisumine või soojusjuhtivus. Seega on termomeetrid tihedalt seotud füüsika ja füüsikutega. 3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri

Füüsika

8

doc

Termomeeter

kasutusel kuni 1940. aastani. Rene Antonie de Réaumuri termomeeter ehk piiritustermomeeter mille skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks, mis võeti kasutusele 1730. aastal ja sübmboliks on °Re. Réaumuri skaalal on jää sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. (6) Inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) võttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini kraadist, mille mõõtühik on K sai temperatuuri mõõtühik kelvin. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega. William John Macquorn Rankine'i poolt 1859. aastal kaustusele võetud temperatuuriskaala kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala null-punkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. Rankine'i temperatuuri sübmboliks on °R vahel ka °Ra.

Füüsika

9

doc

Termomeeter

Kuid siiski saame me tänapäevases mõistes temperatuuri mõõtmisega seotud avastustest rääkida alljärgnevate teadlaste võtmes. Kronoloogilises järjestuses aastaarvudega oleks : · 4 saj. e.m.a - Philo Bütsantsist õhktermoskoop  · 3. saj. e.m.a - Ctesibiuse vedeliku termoskoop · 1597 a. - Galileo Galilei termoskoop · 1611 - Termoskoobi kalibreerimine Sanctoriuse poolt (min. temperatuur oli lume sulamine, max. temp. oli küünla laagi kohal olev temp.) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter · 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala

Füüsika

21

pptx

Soojuspaisumine

= 1 °F Kelvini skaala 1851. aastal võtis inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini kraadist, mille sübmboliks on K sai ka SIsüsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin. William Thomson Termomeetrite liigid

Füüsika

9

ppt

Termomeeter

Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C ­ +600 °C.

Füüsika

1

docx

Aineosakeste kineetiline potensiaalne energia

Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. Willi

Füüsika

Kommentaarid (0)