Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi?
  • Kuidas need omakorda jagunevad?
  • Mis on demokraatia?
  • Kust pärineb Eesti rahvuslipp?
  • Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor?
  • Millal tekkis Eesti Vabariik?
  • Mis aastast pärineb praegu kehtiv põhiseadus ?
  • Kellele kuulub kõrgeim võim Eesti Vabariigis?
  • Millist võimu esindab Riigikogu?
  • Millist võimu esindab valitsus?
  • Milline roll on Eesti Vabariigi presidendil?
  • Kes valib Eestis presidenti?
  • Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea- sise- välis- kultuuri- ja haridusminister?
  • Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus ?
  • Mida tähendab mõiste opositsioon ?
  • Mis on Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohus?
  • Milliseid Eesti Vabariigi kodaniku õigusi kasutad Sina?
Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine #1 Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine #2 Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriza Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. President nimetab ametisse valitsuse, tal on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu

Ühiskond
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament ­ parler ­ rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget 1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda ­ Riigi volikogu 80 liiget ja

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

4. Teokraatlik teooria ­ jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria ­ Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik ­ mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE ­ parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE ­ President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia ­ Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE ­ Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia.

Ühiskond
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud ­ Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus ­ keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
24
odt

Ühiskonnaõpetus - Riik

• Kohtunikud nimetab valitsus • Kohtunik on eluaegne • Eesti: PS §65 Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed PS §156 Muud kodanikud president Riigikohtu ettepanekul PS §147 Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena Kohtusüsteemi funktsioonid: PS §146 Õigust mõistab ainult kohus • Õiguskorra tagamine • Kodanike õiguste kaitse • Põhiseaduslikkuse järelvalve (Eestis tegeleb sellega Riigikohus) • Võimutasandite tasakaalustaja (Föderaalriigi puhul)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme (nt nõukogu istungitel ministrite tasemel lahenduseta jäänud probleeme). Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

Presidentalism Presidentalismi e presidentaalse valitsemiskorralduse mudeliks on võetud USA oma. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab jagama võimu parlamendiga. 12 President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht e peaminister ning ta moodustab valitsuse ­ tal on õigus ministreid ametisse nimetada või ametist tagandada. Ta sõlmib rv lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress arvestab seadusi luues. Presidendil on vetoõigus ­ ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi.

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

RIIK,ÜHISKOND

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun