10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
220270
Õppematerjali autor
Kuigi töömahtude loendi töötlemine pole keerukas, võivad aga leitud seaduspärasused olla mittetüüpilised. Vaid vähesel arvul organisatsioonidel on võimalus töödelda sellist arvu projekte ja seetõttu ei saa enamik firmasid oma indekseid ka koostada selle metoodika (pakkumisindeks) abil. 64. Kahe ehitise maksumuse võrdlemise põhiprintiibid Kahe kontoriehitise võrdlev näide eeldas, et tegemist on võrreldavate projektidega. Hilisematel eelarvestamisetappidel, kui maksumusplaan on koostatud konstruktiivelemendi kujul, pole täpne projektide sarnasus enam oluline: aluseks on siis välisseinte, akende, uste, põrandate jne. maksumus ruutmeetriile nii raamatukogu kui kontori puhul. Maksumus põrandapinna m2-le erineb siiski oluliselt kui konstruktiivelementidel on erinevad osa- kaalud. Kui on aga tegemist võrreldamatute projektidega, võib saada puuduvat maksumusteavet kas kolleegidelt või viimaseks väljapääsuks on ka avaldatud andmete kasutamine.
siis seal kujunev maksumus on eelarves koostatust ilmselt teatud määral erinev. Koos tööde käiguga jätkub ka maksumuse jälgimine ja see protsess on tuntud "projekti maksumusplaanimisena" või lihtsalt "maksumusplaanimisena". See termin on siiski teatud määral ebatäpne, sest "plaanimine" eeldab eelnevat prognoosimist. Tegelikult on aga kogu selle tegevuse juures oluline maksumuskontroll nii projekteerimise kui ka ehitamise käigus. Täielik termin oleks seega "projekti maksumusplaanimine ja - kontroll", kuigi olles liiga kohmakas, väljendab kogu maksumusplaanimisega seotud protseduuri. Maksumusplaan ilma kontrollita on vaid ligikaudne eelarve. Projekti maksumusplaanimine viiakse lõpule mudeliga püramiidi kolmandal tasemel, jaotades ehitise funktsionaalseteks konstruktiivelementideks. Need on ehitise sellised osad, mis täidavad seal alati sama funktsiooni vaatamata valmistamise moodusele: •vaheseinad jaotavad ruumi vertikaalselt osadeks
5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli võimalusi, peab teadma ka erinevate töövõtulepingute tüüpe ja nendest tulenevat hinnakujundamise viise. Esialgne töövõtu korralduse tüübi valik oleks soovitav teha vahetult peale projekti ulatuse ja eesmärkide määratlemist. Töövõtu korraldamise kavandamine, mis algab korralduse meetodi esialgse v
5 – Muud kulud 4.2.9. Eelarve võimalikud vormid Detaileelarve vorm 1 4.3. Töömahtude mõõtmine ja tööde arvestamise reeglid 4.3.1. Kulud ja hinnad Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust: •tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehitise või selle osa eest •tugineda ressursi kulule, mida on vaja ehitamiseks Sellest tulenevalt eristatakse: •valmistoodangul põhinevad hinnad •ressurside kulul põhinevad hinnad Enamik maksumusplaanija poolt kasutatavaid maksumusplaanimise ja kontrolli põhimõtteid kasutavad hinda lõpetatud tööle ehk valmis toodangul põhinevaid hindu. Need hinnad võivad olla veidi suuremad kui ehitaja poolt tehtud pakkumus ja arvestavad rohkem turu mõju kui kulusid. 11 Kogemustega ehitajad suhtuvad eelarvamusega sellesse seisukohta ja väidavad, et maksumusplaanija peab olema enam seotud ,,(tegelike) kuludega" ehk kasutada ressurssidel põhinevaid hindu. See on
5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid