Elundkonnad ja hormoonid (0)

Elundkonnad ja hormoonid
Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks.
Elundkonnad
Ülesanne/funktsioon
Kirjeldus
Katteelundkond

• Välisärrituste vastuvõtmine
  
• Organismi kaitsmine väliskeskkonnad ebasoodsate mõjude eest
  

Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega.
Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid.
Tugielundkond

• Liikumisvõime tagamine
  
• Kindla asendi säilitamise tagamine
  

Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele.
Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist.
Seedeelundkond

• Toidu lagundamine molekulideks, mida keha saab omastada.
  

Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus toit segatakse valke lõhustuva nõrega. Maost liigub toit edasi kaksiksõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre . Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse lõpuni seedimine.
Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosad kogutakse jämesoolde ning seejärel need väljutatakse päraku kaudu.
Hingamiselund- kond

• Organismi varustamine hapnikuga
  
• Ainete oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi väljutamine
  

Elutegevuseks vajalik energia saadakse ainete ( rasvad , süsivesikud jt) oksüdeerumisel, millega kaasneb süsihappegaasi teke.
Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Kopsu pind, mille vahendusel gaasivahetus toimub, on niiske, kuna O2 ja CO2 ei saa läbida rakumembraa-ne gaasilises olekus, vaid vees lahustunult.
Ringeelundkond

• Ainete kiire transport kehaosade vahel, mille omavahelise kauguse tõttu oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane
  

Ringeelundkonna moodustavad veri , veresooned, mida mööda vedelik liigub ja verd liikuma panev pump – süda.
Ringeelundkond osaleb:

Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi

Toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse

Ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse

Hormoonide transpordis sisenõresüsteemist teistesse kehaosadesse

Organismi soojusregulatsioonis

Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel.
Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem .
Erituseelund-kond
Eemaldada kehast:

• Ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid
  
• Liigne sool ja vesi
  
• Organismi sattunud kehavõõrad ained
  

Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad , kusepõis, kusiti. Lisaks erituselundkonnale eritavad aineid kopsud (põhiliselt süsihappegaas ) ja nahk ( higistamine ).
Kõiki aineid ei suuda inimese erituselundkond kehast eemaldada ning seega nad kuhjuvad ja võivad põhjustada ka enneaegset surma.
Närvisüsteem
meeleelundid
Närvisüsteem:

• Väliskeskkonna informatsiooni vahendamine
  
• Info töötlemine ja salvestamine
  
• Seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ja reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonna muutustele.
  

Meeleelundid:

• (retseptorvalgud) muudavad välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulsideks
  

Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud keerukasse võrku, mis jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteemiks.
Kesknärvisüsteemis – pea- ja seljaajus – toimub info töötlemine.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpudesse (nim. närvideks) ühinenud dendriidid ja neuriidid.
Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid ja keelel asuvad maitsmisretseptorid registreerivad keemilisi signaale. Silmades asuvad nägemisretseptorid registreerivad valgussignaale. Kõrvas olevad kuulmis- ja nahas olevad kompimisretseptorid registreerivad mehhaanilisi signaale. Nahas asuvad ka termoretseptorid.
Endokriin- ehk sisenõresüsteem

• Reguleerida organismi elutalitlusi
  

Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all. Hormoonid on ained, mida toodavad endokriinnäärmed ning millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist.
Sigimiselund-kond

• Järglaste saamine
  

Inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse naise ja mehe sigimiselundkondade toodetud sugurakkude ühinemisel.
Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega.
Nääre
Hormoon
Keemiline struktuur
Toime
Ajuripats
antidiureetiline hormoon
Peptiid
Vähendab vee hulka uriinis, vähendab veresoonte läbimõõtu (seega tõuseb vererõhk ).
oksütotsiin
Peptiid
Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest.
kortikotropiin
Peptiid
Stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist.
follitropiin
Glükoproteiin
Reguleerib sugurakkude arengut
kasvuhormoon
Proteiin
Soodustab kasvu. Mõjub eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust.
lutropiin
Glükoproteiin
Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teget naistel. Meestel stimuleeris testosterooni eritamist.
prolaktiin
Proteiin
Stimuleerib piima tootmist ja eritamist raseduse lõpus.
türeotropiin
Glükoproteiin
Stimuleerib kilpnäärme kasvu ja talitlust.
Kilpnääre
türoksiin ja trijoodtüroniin
Joodi sisaldavad aminohapped
Intensiivistab rakuainevahetust. Reguleerib kasvu ja arengut ja põhiainevahetust.
Kõrvalkilp-nääre
parathormoon
Peptiid
Mõjutab vere kaltsiumi sisaldust.
Kõhunääre
insuliin
Proteiin
Vähendab glükoosi sisaldust veres, muutes rakumembraanid glükoosile läbitavaks ja suurendab glükogeeni tagavara maksas.
glükagoon
Peptiid
Suurendab glükoosi hulka veres, stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas.
Neerupeali-sed
glükokortikoidid nt kortisool
Steroidid
Suurendab stressi korral vere glükoosi sisaldust
mineralokortikoi-did; nt aldosteroon .
Steroidid
Reguleerib vee tagasiimendumist neerudes. Suurendab naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere mahtu ja rõhku.
adrenaliin ja noradrenaliin
Modifitseeritud aminohape
Hirmuhormoon. Põhjustab hirmu, viha ja erutust. Valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks.
Sugunäärmed
Munasarjad
Platsenta
Seemnesarjad
östrogeeni
steroidid
Naisesugutunnuste väljakujunemine, emaka taastumine pärast menstruatsiooni, inhibeerib follitropiini.
progesteroonid
steroidid
Stimuleerub emaka seina arenemist , hoiab rasedust, inhibeerib follitropiini.
gonadotropiin
steroid
Paneb kollakeha progesterooni tootma, hoides sedasi rasedust.
androgeenid; nt testosteroon
steroidid
Soodustab seemnerakkude tootmist ja mehe sugutunnuste väljakujunemist.