Eesti 19.sajandil (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Eesti19.sajandil

1804. aasta talurahvaseadused .
Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukordamuuta, sest:

Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik.
Kriisistvälja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima.

Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest.

Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik.
Liivimaa talurahvaseadus
Eestimaa talurahvaseadus
Toimus maade hindamine ja mõõtmine; koormised vastavused maa suuruse ja väärtusega.
Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja nad olid suuremad kui Liivimaal.
Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või 2 päeva aresti (v.a taluperemehed).
Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi.
Õigus omada kinnisvara.
Kinnisvara omamisõigus puudus.
Abieluks ei ole mõisniku luba vaja.
Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma.
Talusid võis pärandada.
Viidi läbi teokoormiste normeerimine , selleks seati sisse vakuraamatud.
Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata.
Õigus omada vallasvara .
Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud , mis talupoega maast eraldasid.

Pärisorjuse kaotamine.
Kunatalurahvaseadused ei rahuldanud ühtki osapoolt, võeti vastu uuedseadused Eestimaal 1816.aastal ja Liivimaal 1819.aastal, mil pärisorjus kaotati:

Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata .
Talupojad võisid omada kinnis - ja vallasvara, kuid võisid tegeleda vaid põlluharimisega.
Tehingud talupoegadega keelustati.
Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist.
Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist.
Talupoeg võis oma mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu.
Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil.

Valla kogukond moodustus iga mõisa talupoegadest.
Vallaülesanneteks olid:

Vaestehoolekanne ja haridus .

Nõuda sisse võlguolevaid mõisakoormisi.

Ehitada teid.

Kogusid vilja magamisaita.
Millinetähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamiseõigusel; b) vallakohtute loomisel; c) teokoormiste normeerimisel?

Talupojad said talu edasi pärandada ja seda ei võinud neilt ära võtta. Hakkasid korralikumalt tööd tegema.

Ilma kohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega välja tõsta ja ilma maata müüa. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tülisid; eneseteadvus tõusis.

Koormiste tõstmine keelati. Vaba aega jäi rohkem, et harida oma põlde. Talupoegade rõhumine vähenes.
Mõisnikeroll vallaelus:

Kinnitas ametisse Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit.
Ühe vallakohtu liikme.
Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused.

Aadlikontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aastavallareformiga.

1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile , talurahvaseaduste tähtsus.
Uutetalurahvaseaduste järgi:

Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik.
Teotöö lubati asendada raharendiga.
Kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks (kuulus ka mõisale ). Mõisamaaga võis mõisnik teha, mida soovis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik mõisamaad teha; selle võis elujõuliste taludena (≤ 30ha) raha eest rendile anda või maha müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldamise.

Raharendileüleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui ka mõisnikule:
Talupojale:

Vabanes tööst mõisa põllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele.

Talupoeg õppis majandama ja harjus turu suhetega.

Talupojale kogunes raha, et talu päriseks osta.
Mõisnikule:

Mõisa põllul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad , kelle töö viljakus oli suurem.

Mõisa sissetulekud suurenesid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi ja taimesorte.
Ulatusliktalude päriseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mõisnikmüüs päriseks kahe küla talud (1853). Suurima hoo saavutas taludepäriseks ostmine 1860.aastate lõpus ning 1870.aastate algul.Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linakasvatus ,Põhja-Eestis aga kartul , piiritus, härjad; Saaremaal lambad .

Talurahva koorimised.
Talupoegpidi kandma järgmisi koormisi:

Mõisa ees teotöö, mis omakorda jagunes nädalatööks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks; naturaalandamid ja rahamaksud.

Riigi ees pearaha ja nekrutiandmine. Esialgne 70 kopikat pearaha kasvas üle viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid.

Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik.

Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise.

Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet.
19.sajandilgijäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik , missäilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdaseautonoomia. 1832 .aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

1. 1804. aasta talurahvaseadused
2. Pärisorjuse kaotamine
3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus.
4. Talurahva koorimised.
5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet
6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform.
7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted.
8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused).
9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus
10. Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus, dateering; teaduskonnad; silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned; Professorite Instituut. N. Pirogov.
11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid.
12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika
13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
14. Esimesed eesti haritlased:

1804. aasta talurahvaseadused Pärisorjuse kaotamine 1849 1856. aasta talurahvaseadused üleminek raharendile talurahvaseaduste tähtsus Talurahva koorimised Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted Eesti linnad nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused) Raudteede ehitamine nende ehitamise tähtsus Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus dateering; teaduskonnad; silmapaistvamad õppejõud ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned; Professorite Instituut. N. Pirogov Rahvaharidus: ühtluskool õpetajate seminarid Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika Estofiilid millega tegelesid kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing Õpetatud Eesti Selts Eestimaa Kirjanduslik Ühing Esimesed eesti haritlased:

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti 19. sajandil

1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj. I poolel moodustasid linnaelanike seas enamuse sakslased. Linna juhtis raad, kuhu valiti raehärrasid vaid sakste seast. 19. saj

Ajalugu

doc

Eesti 19 sajandi I poolel

19. sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus. 8. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. Lk. 143-144. 19. sajandi lõpuks oli peamine tööstusharu tekstiilitööstus ning vähemal määral puidutööstus ja metalli-ja masinatööstus. 20.sajandi alguseks aga kasvas masina- ja metallitööstuse osatähtsus ning ka toiduainete- ja puidutööstuse osatähtsus. 9. Linnastumine. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Lk. 144. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862. Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga

Eesti ajalugu

docx

Ajalugu, Uusaeg

(pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks

Ajalugu

doc

Valgustussajand 18.saj

T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W. Hupel ,,Lühike õpetus" /P.E Wilde 1766 Esimene eestikeelne ajaleht F.W.W.Göttingen Eesti keelsed õpetlikud jutud Rahvaluule koguja/Matthias Eesti keele arenemine Johann Eisen Barokk Klassitsism

Ajalugu

docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus) II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796

Ajalugu

doc

Vene aeg + Balti erikord

Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus,

Ajalugu

doc

Eesti XIX saj

Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits.

Ajalugu

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

Ajalugu

Rohkem sarnaseid