Kaubandus test nr1 (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Kaubandusettevõtte juhtimine

Kaubandusinstitutsioonid tegutsevad valdavalt residents-, harvemini domitsiil- ja distantsprintsiibil. Viimaste printsiipide korral võivad ka kaubandusinstitutsioonid puududa. Kas esineb kaubandusvorme, kes kasutavad üheaegselt mitut kontakteerumisprintsiipi? . Kohtumisprintsiibil toimuv kontakteerumine on iseloomulik turuüritustele. Nendeks on nt messid, näitused.(näitusmüügid), turud, oksjonid jm 2. Funktsionaalne ja institutsionaalne kaubandus Kaubandus funktsionaalses mõttes ongi majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Funktsionaalse kaubanduse juures ei ole oluline, millised institutsioonid või üksikisikud on seal tegevuses. Tegutseda võivad nii tootjad, kaupmehed kui ka tarbijad, nii avalikku sektorisse kui erasektorisse kuuluvad subjektid. Kaubanduse funktsionaalset aspekti iseloomustab kaubakäive kui kaubandustegevuse tuleminäitaja,

Kaubandus ökonoomika

68

ppt

Kaubanduse alused

tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad:  kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost;  kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest;  kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest;  teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal  Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused:  kaubandus kui majanduskategooria;  kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal  Kaubandus kui majanduskategooria (1) Kaubanduse kui majanduskategooria all mõistetakse kaubandust eelkõige teoreetilises plaanis, sotsiaal- majanduslikust aspektist, kaubandust kui tervikmõistet ja tema seost teiste majanduskategooriatega (Siimon, 1996: 10). 6.1.16 LVRKK H.Kirikal

Kaubandus

116

pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota  MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO

Majandusõpe

37

doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

71

docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia

161

pdf

Juhtimise alused

8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8.3 Kaubandus ja kaubandusettevõtted 135 8.3.1 Kaubandusjuhtimise sisu, eesmärgid ja ülesanded 135 8.3.2 Jae- ja hulgikaubandus, kaubanduslik vahendus ja jaekaubandus 137 9. Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks 138 9.1. Juhtimise uued paradigmad 138 9.1.1. Miks on eeldused tähtsad? 138 9.1.2

Juhtimine

1072

pdf

Logistika õpik

Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui tervik- likku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarne- ahela konkurentsivõimelisust. Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida. Esmatähtsad valdkonnad on tarbijate vajaduste rahuldamine kaupade tootmise ja müügi kaudu. Seega on pri- maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald- konna ülioluline funktsioon

Logistika alused

Kommentaarid (1)