NSVL-i piirid taastatakse 1941 aasta seisuga ehk enne seda, kui Saksamaaga sõdima hakati. See tähendas, et Eesti, Läti ja Leedu lähevad NSVL-i kontrolli alla. Churchill proovis küll vastu hakata, kuid Roosevelt oli nõus ja nii saavutati kokkulepe. Lepiti kokku ka Poola piirid. Küll pidi NSVL endale saama Ida-Poola, sest need olid tal juba enne sõda Saksamaaga. 1944 aastal jätkas NSVL oma liikumist läände. Nad kandsid sõjategevuse nendele aladele, kus enne II maailmasõda olid olnud iseseisvad riigid- Eesti, Läti, Poola. 1944 suvel alustasid poolakad Varssavis ülestõusu. NSVL-i väed olid peaaegu Varssavi külje all, kuid mingit abi poolaad sealt ei saanud. Nii vaatas NSVL pealt, kuidas sakslased ülestõusu maha surusid nii oli kergem oma võimu Poolas kehtestada, sest poola rahvuslased olid siis hävitatud. 1944 aasta suvel avati ka teine rinne, kui 6. juunil 1944 toimus Normandia dessant. Viidi läbi kanali
See ülejäänud jagati nn uusmaasaajatele. Kehvikud kellel oli vähe maad, sulased, teenijad. Tegelikult see maareform tõi kaasa pinged külas. Sageli see, kes oli oma maa juba tsaarivõmult päriselt ostnud ja ettevõtlik ja siis kui sealt võeti ära ja anti kohalikule parmule. · Viidi läbi rahareform. 1kr= 1 rubla 25 kopikat, see oli kunstlikult madal kurss, oleks pidanud rohkem saama. · Haridus viidi nõukogulikele teedele. Õpetati nsvl ajalugu, vene keelt. · Hakati hävitama kirjandust, mis oli seotud EV-ga ja mis polnud NSVL võimule meelepärane. Hävitati ka mälestussambaid, mis seotud vabadussõjaga. Kultuur: Repressioonid, inimesi arreteeriti, eeskätt, kes olid kuulunud EV aegsesse majanduslikku ja poliitilisse eliiti. Arreteeriti ka Konstatin Päts ja Laidoner, aga Päts veel kuu pärast juuni pööret tegutses, aga kui kuulati NSVL sotsialistlik vabariik, siis ta arreteeriti ja ta pere ka
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
selleks olid koostatud juba 1937), ent selleks vajas ta aga seljataguse kindlustamist ( I maailmasõja ajal kogetu e kahel rindel sõdimise tulemus oli Saksamaale juba tuttav). Stalinile polnud lääneriikidele surve avaldamine kasu toonud ning suhete parandamine Saksamaaga võimaldas tal hõivata Vene impeeriumi lagunemisel kaotsi läinud alad. MRP sõlmimine pani otsese aluse ka II maailmasõja puhkemisele. 2. Teine maailmasõda 1939-1945: Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 2.1. Teise maailmasõja põhjused: - Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. - Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt
demilitiratiseeritimine, demomenteerimine (sõjatööstuse sisseseaded monteeritakse lahti ja saadetakse suuresti sõjakahju tasu ehk reparatsioonina võitjariikidele). · Kutsutakse kokku rahvusvaheline sõjatribunal, kes peab sõjakurjategijate üle kohut mõistma. Selle kutsuvad kokku võitjariigid. · Ida-Euroopa sakslased asustatakse ümber Saksamaale. Nt tsehhi, ungari, poola alad. EESTI AJALUGU II MAAILMASÕJA AJAL Selle määras enamasti ära MRP lisaprotokoll. Eesti kuulutas end sõjas neutraalseks. II ms puhkemine tõi Eestisse esmatarbekaupade puuduse (sool, küünlad, tikud, petrooleum). Eesti toodangule (põllumajandus ja tööstus) kadus turg ja tekkis suur tööpuudus. NSVL süüdistas sept keskpaiku Eestit selles, et Eesti ei suuda tagada oma neutraalsust. See tekkis sellest, et Tallinnasse oli põgenenud Poola
1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika.
Kõik kommentaarid