PALMSE MÕIS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Palmse mõis

Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul.

Ajalugu

5

docx

Barokk Eestis, selle kolm ehedamat näidet arhitektuuris

Sel ajal valmisid juurdeehitised ­ banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Palmse mõis Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. Aastal, mil klooster vahetas Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. Alates 1676. aastast kuulus

Kunstiajalugu

60

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

...................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik ................................................................

Arhitektuuri ajalugu

13

docx

ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES

Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J

Arhidetuur

44

docx

Ida-Virumaa

asub Iisaku vaatetorn kõrgusega 28 m. Olles merepinnast 122 m kõrgusel avaneb Sulle sealt tipust imeline vaade üle Alutaguse metsade. Ilusa ilmaga saad näha ka Kuremäe kloostri kupleid ja Peipsi järve. Mäe jalamile ja ümbritsevasse metsa on rajatud terviserajad, kus suvel saad matkata ja rattaga sõita ning talvel suusatada. Puhkekohas on olemas katusealune laud pinkidega ning ettevalmistatud kattega lõkkekoht, mis sobib suuepäraselt pikniku pidamiseks. Mõisad Saka mõis Saka on üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. Mõisa härrastemajas asuvad luksuslikud majutusruumid, seminariruumid ja suur saal ning võlvlagedega keldris restoran. Saka mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja erinevate võimalustega sobib hästi puhkuseks, tööalasteks väljasõitudeks kui pidulike vastuvõttude ja pulmade pidamiseks. Mõisa pargis on loodud võimalused jalutamiseks, piknikupidamiseks ja saab näha erinevate ajastute kivimeid.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

8

docx

Uurimustöö: Mõisad

Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik,

Ajalugu

29

pdf

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo referaat

................................ 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .................................................................................................................................... 9 4 Katariina kirik ............................................................................................................................... 12 5 Palmse mõis .................................................................................................................................. 14 6 Maardu mõis ................................................................................................................................. 17 7 Eliisabeti kirik ............................................................................................................................... 19 8 Tartu Ülikooli peahoone .......................

Ajalugu

27

docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

käsitööliste külastuskeskus, kus tegutsevad erinevad käsitöökojad. Käsitööna valmis vanasti ka eestlase põhitoit ehk rukkileib. Turist saab Olustvere mõisas tegutsevas leivakojas leivategu oma kätega proovida. Lisaks näeb mõisakompleksis täies hiilguses säilinud kõrge korstnaga viinavabriku hoonet, kus täna tegutseb keraamika ja käsitöökoda. 3. Eesti Põllumajandusmuuseumis leivategu ja interaktiivne väljapanek 4. Põhjaka mõis ­ mis iseloomustab pakutavat toitu ja mida mõisapere peale restoranitoidu tegemise veel teeb. P.S. Leia üles ka nende tehtav naps. Põhjaka mõisas pakutav toit on eestimaine ning moodsamas võtmes. Villivad juba mitu aastat Põhjaka Astelpajunapsu ja 2017 aasta sügisel said värskelt valmis Põhjaka Pihlakanaps ning Kuusevõrseviin. 5. Vabal valikul kaasaegset Eesti kööki pakkuv toidukoht - mida tähendab kaasaegne Eesti köök?

Turismigeograafia

Kommentaarid (0)