Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keerukärsakas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Keerukärsakas
Kärsklased (curculionidae)
Looma koht süstemaatikas: Loomad- lülijalgsed - kuuejalgsed-putukad- mardikalised - kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad,  Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID
Keha osad: Kärsak, pea, rindmik
  • Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) ,
  • silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine)
  • rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega ) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina.
  • haukamissuised
  • Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID
keerukärsakas on lahksuguline ( viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone -
Keerukärsakas #1 Keerukärsakas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ltuuling Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Keerukärsakas

Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna

Bioloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun