50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AKE
Õppematerjali autor
c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%
aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a. paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b. linnades valitseb suur tööpuudus c. riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6. Euroopa Liidu praeguse põllumajanduspoliitika peamiseks algpõhjuseks oli a. tööstuse vajadus täiendava tööjõu järele b. põllumajanduse tootmismahtude suurendamise vajadus c. hirm põllumajanduspiirkondades poliitiliste äärmuste tekkimise ees 7. Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a. odavast Idast kallisse läände b. kallist läänest odavasse itta c
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehase
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika j p p pikaajaline j eesmärk on Eesti inimeste jjõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele efektiivsemale energia tootlikkusele, energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele
http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku koduleheküljele sektori ökonoomika ja juhtimine. 5 SISSEJUHATUS Läbi aegade on majandusteadlasi huvitanud, kuidas mõjutab valitsuse tegevus või tegevusetus majandust ja ettevõtlust? Kas majandustegevust teostavad ainult eraettevõtted või on sellega kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika? Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil valitsus mõjutab oma tegevusega või tegevusetusega eraturge. Käsitletakse avaliku sektori mõju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, analüüsitakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude efektiivsuse hindamise
kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama,
Ka kunstiajaloos teatud piir, mis tähistab eesti kunsti autonoomia algust. Perioodiraja selge lõpp on aasta 1968: NSVL-i ja satelliitriikide sõjavägede sisseviimine Tšehhoslovakkiasse 20. augustil. Kollektiivpsühholoogiliselt tähendab see Eesti ajaloos kohanenuile ja kaasajooksikutele illusioonide täielikku lõppu, seega küünilisuse uude ajajärku astumist. - Stagnatsiooniaeg 1965/1968 – 1978 1970. aastate lõpus algas üleliiduline varjatud majanduskriis. Nõukogude majanduspoliitika ei osanud naftakriisile kuidagi muud moodi reageerida, kui tootmismahte suurendad püüdes ning teadus-tehnilist revolutsiooni ignoreerides. Eesti põllumajanduses alas 1975. a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid