2) RNA protsessimine ja transport. Aktiivne protsess ja väga täpselt kontrollitud 3) mRNA lagundamine - mRNA eluiga on oluline. Kui seda ei lagundata, siis saab tema arvelt sünteesida palju komponente. Valk titiin (kõikidel selgroogsetel olemas) – vajatakse varajases embrüonaalses arengus, esimest korda vajatakse blastulas. Sünkroonjagunemine toimub kiiremini (valk valgus sünteesitakse), mRNA jõutakse valmis sünteesida ja rakku transportida, aga ei jõuta lõpuni transleerida. Titiini molekul ise on väga pikk (mitukümmend AH pikk) - jääb titiin poolikuks, sest mRNA 3 lagundatakse enne mitoosi käigus. Kui rakutsükkel pikeneb, saavad titiini molekulid valmis. 4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d 5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri roll 6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui
Nõrgad immunogeenid on makromolekulid, mida ei saa degradeerida ja esitleda T-rakkudele. Näiteks D- am.hapetest koosnev polümeer (loodusliku L- aminohappe stereoisomeer). Jääb degradeerimata ja esitlemata .Ei saa degradeerida kuna degradatsiooni teostavad ensüümid antigeeni esitlevas rakus saavad degradeerida ainult L-aminohappeid. Suur, lahustumatu makromolekul on tavaliselt parem immunogeen kui väike molekul (allub paremini fagotsütoosile, protsessingule). Immunoloogiliseks stimuleerimiseks kasutatakse keemilist cross-linki, mis indutseerib agregatsiooni või lahustumatu maatriksi külge sidumist. Mõlemad tõstavad makromolekulide lahustumatust, hõlbustavadd nende fagotsütoosi ning tõstavad immunogeensust. Mõned väikesed molekulid hapteenid on antigeenid, aga nad ei kutsu esile immuunvastust st neil puudub immunogeensus
Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse). § Peamiseks molekulaarse kloneerimise objektiks on bakterid, seened. § Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine, bakteriaalsesse DNA-ss viimine on "suhteliselt" standardne - kloneerimine § Spetsiaalsed bakterid, sagedamini E. coli vastavad tüved, kuhu sisestatakse "kloneeritav" geen. § Tüvi ei säilu väljaspool laborit - ohutus! § E. coli
regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM 5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer, J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM agregatsioon -agglutinatsioon. Parim komplemendi aktivaator! Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe liikuv, vähene kontsentratsioon veres, võib läbida epiteelrakud. Iseloomulik primaarsele immuunvastusele. IgG-80% seerumi Ig-dest. Inimesel 4 IgG alamklassi (IgG1, IgG2, IgG3, IgG4), aa erinevused ahelas. IgG1, IgG3 ja IgG4 läbivad platsenta ja neil on tähtis roll loote arengul. IgG3- efektiivne komplemendi aktivaator. IgG1 ja IgG2 vähem. IgG4 ei aktiveeri komplementi. IgG1 ja IgG3 seonduvad makrofaagide ja neutrofiilide Fc- retseptoritega ja seega vahendavad opsoniseerimist
· Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). Suur antigeeni molekul aktiveerib B-rakke, mis toodavad hulga tema vastu suunatud antikehi. Tekkivate antikehade segu nim POLÜKLANOOLSETEKS ANTIKEHADEKS (PKA). Tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulil. Saadakse loomade korduval süstimisel (immuniseerimisel) vastava antigeeni lahusega. PKA saamine: 1. Antigeen segataks adjuvandiga (substants, mida lisatakse immuniseerimise käigus, et suurendada immunvastuse tugevust) ja süstitakse loomale 2
Valgusünteesi etapid eukarüoodi rakus. Transkriptsiooni algatamine, Cap-struktuuri lisamine,mRNA ahela pikendamine, splaissing, mRNA lõikamine, polüadenüleerimine, mRNA sünteesi lõpetamine, mRNA tuumast välja eksport, mRNA lagundamine, Valgusünteesi algatamine, Valgusünteesi lõpetamine, valkude kokkupakkimine, Valkude lagundamine Signaalide ülekanne rakkudes. Rakku saabuvate ja rakus levivate signaalide integreeritus. Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine-
Lihaskäävid mõõdavad esmajoones lihase pikkust. Kõigi maismaa selgroogsete skeletilihaste kõõlustes paiknevad lihase kõõluseks ülemineku koha lähedal sensorid, mis koosnevad umbes 10 ekstrafusaalse lihaskiu kõõlusekimpudest ja on ümbritsetud sidekoest kapsliga, kuhu siseneb 1-2 jämedat müeliniseeritud närvikiudu. Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse.
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi s
Kõik kommentaarid