50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari1111
Õppematerjali autor
ja suhteliselt kergekäeliselt. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles Ludwig Wittgenstein`i teose ,,Loogis-filossoofiline traktaat" (edaspidi LFT) läbi lugenud valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Võttes mõtlemisaega ja lastes LFT traktaatidel enda sees seeduda, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on
Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis jätkuvalt tõestab inimmõistuse piiritust positiivses mõttes. Tänu sellistele, särava mõistuse potentsiaaliga inimestele, nagu on Ludwig Wittgenstein, ongi meil kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on
pooljuhuslikest teguritest. Sestap on oluline eraldada välja kasvõi väga väike hulk mõtlemise komponente, ilma milleta kuidagi läbi ei saa ja mis on kindlasti, alati ja igal juhul õiged. Kui me niisugused algkomponendid oleme kord välja eraldanud, saame neid loodetavasti kasutada üha suuremate paratamatult õige mõtlemise konstruktsioonide ehitamiseks. Mõtlemise fundamentaalsete aspektide väljaeraldamisega tegi teadaolevalt algust vanakreeka filosoof Aristoteles. Raamatus ``Loogika'' loetleb ta hulga mõtlemise kaheldamatult õigeid reegleid, mida kasutades saab veenduda küllalt keeruliste mõtlemiskonstruktsioonide õigsuses. Küsime nüüd, millised võiksid olla need need õige mõtlemise baaskomponendid. Esiteks tegeleb loogika kui teadus mõtlemise selliste meetoditega, mida saab väidetena kirja panna. Uurides mõtlemise fundamentaalseid aspekte, ei jõuaks me kuigi kaugele, kui ühtteist vahel selgelt kirja ei saaks panna.
armastusest ja kaotusvalust, ekstaatilisest triumfist ja illusioonide purunemisest. Elulugu Bertrand Russell pärines aristokraatlikust Russellite suguvõsast. Tema vanemad olid silmapaitvad vabamõtlejad. Tema isaisa lord John Russell oli 1840. aastatel kolmel korral Suurbritannia peaminister ning ka tolle isa John Russell, kuues Bedfordi hertsog oli viigide hulka kuuluv poliitik. Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is. Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus
2. Igal mõjul on oma põhjus esimese iseennast mittepõhjustanud põhjus on jumal 3. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Esimene asi peab olema hädavajalik ja paratamatu (Jumal) 4. kõigis asjades on rohkem või vähem peab olema mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkust (jumalat) 5. mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat. Jumal on ülim juht, kes eesmärgi püstitab. Francis Bacon.Francis Bacon oli Inglise filosoof ja riigimees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed". *Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks..
midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel.
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid