Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

STRATIFIKATSIOON, SOTSIAALNE MOBIILSUS

STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks

Psühholoogia

3

doc

Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust?

Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust? Mis tähendus on sõnal ühiskond? On see suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis või siis kogum indiviide, kes peavad end ühe ja sama sotsiaalse rühma liikmeks? Ehk on ühiskond aga nagu mingisugune klubi, kus igal ühel meist on teistega midagi ühist ning midagi, mis meid kõiki omavahel seob? Iga viimnegi välja toodud seletus on loomulikult õige. Siinkohal soovin rõhutada aga siiski viimast- inimeste omavahelist sidusust

Ühiskond

16

doc

Politoloogia ja poliitika

Legitiimsus ­ pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne. Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss. Poliitika oli, on ja jääb, sest konfliktid on permanentse iseloomuga. Selleks, et eri gruppe koos hoida, on vaja mängureegleid ­ seadusi, regulatsioone, on vaja poliitikat. Definitsioonid: Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega

Õigusteadus

10

doc

Politoloogia tundide materjalid

lehti, jutustati teistega. · Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal ühiskonnas üha suureneb. · ... on näide, mida saab teha, kui ei või. · Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda. (2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD Eliidi teooria rajajad/käsitlejad: · VILFREDO PARETO · GAETANO MOSCA (1858-1941) · MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; b) kasutavad kõiki ühiskondlikke privileege; c) teostavad ühiskonna poliitilist juhtimist; d) neid on tühine vähemus 2) juhitavad: a) absoluutne enamus ühiskonnast;

Politoloogia

18

docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs- Sotsioloogia-kordamine

Mis on sotsioloogia? 1. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Avalik → Tulemuste esitamine arusaadaval viisil, sissejuhatavate sotsioloogia õpetamine ja õpikute kirjutamine, Professionaalne → Uurimistöö, mida tehakse uurimis-rühmades (defineerides seejuures eeldused, teooriad, kontseptsioonid, uurimisküsimused ja –probleemid), Poliitiline → Sotsioloogilise uurimuse kaitsmine, rahastamine, arengukavade kujundamisele ja nende hindamisele orienteeritud, Kriitiline → Distsipliini kriitilised debatid (nii uurimissuundade sees kui ka nende vahel) 2. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? 1

Ühiskonnaõpetus

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

suhtes. Arvamuste skeem: mingil teemal otsuse langetamiseks lähtub indiviid teadmistest, tunnetest ja hinnangutest. Philip Converse (1964) väidab, et uskumuste süsteem kannab endas kahel tasemel informatsiooni: 1. lihtsad faktid ja ideed (Näit: Eestis on teatud hulk venelasi) 2. "piiritletud teadmised" ("constraint knowledge") ­ nõuab keerukamat arusaamist ideedevahelistest seostest. Näit: tuumarelvade kasvav hulk suurendab ebastabiilsust. Võreldes eliidi uskumuste süsteemidega on uskumuste süsteemid lihtrahva hulgas kitsamad ja keskenduvad lihtsatele faktidele. (ainult 15% inimestest omavad koralikke "piiritletud teadmisi", tervelt pooltel ameeriklastest on ülimalt lihtsustatud pol. vaated) POLIITILINE KULTUUR Poliitiline kultuur on teatud inimkoosluse (riigi, rahvusriigi, ühte keelt rääkivate inimeste, sarnase identiteediga inimeste jne.) poliitiline orientatsioon ja arusaamad.

Riigiteadused

28

doc

Sotsioloogia üldkursus

Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA ­ teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld ­ kaaslane; societas, ld ­ühiskond; socium, ld ­ kollektiiv; logos, kr ­ sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime ­ mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele.

Sotsioloogia

14

odt

Sissejuhatus politoloogiasse

Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teostamine. Poliitiline ajalugu on ajalooteaduse haru, mis ajaloomeetodeid rakendades uurib ühiskonna poliitilise korralduse, võimuvõitluse, riikidevaheliste poliitiliste suhete jne muutumist, selle põhjusi ja tulemusi ning isikute osa selles arengus.

Politoloogia

Kommentaarid (0)