50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
optsiooni võidakse kasutada või see positsioon suletakse, samas kui tehingu teiseks pooleks olev optsioon jääb avatuks, mistõttu võib muutuda oluliselt investori riskipositsiooni. Kombineeritud tehingute kulud võivad osutuda üsna suureks, sest kombinatsiooni iga komponendiga seoses tuleb eraldi kulutusi teha. 2. Kui teatud optsioonide kauplemisturg ei ole kättesaadav, ei saa nendesse optsioonidesse investeerinud investorid oma positsioone sulgeda. Isegi kui turg on kättesaadav, võib ette tulla olukordi, kus optsioonide hindade tavaline või prognoositud suhe alusvara ja muu vara hindadega muutub. Optsiooniturud on järelturud, kus optsioonide ostjad ja müüjad saavad oma positsioone sulgeda millal tahes enne optsiooni tähtaja saabumist (tasaarveldavate müügi- või ostutehingute sooritamise teel), kuid puudub garantii, et see turg on iga optsiooni puhul alati olemas. Investorite
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte
ettevõtja suhtes rahulolematuse väljendust, mille tarbija esitab kaebusi menetlevale asutusele seoses kauba või teenuse reklaamimise, müügi või pakkumisega, kauba või teenuse kasutamise või klienditeenindusega. Tarbijaõigusele lähedased õigusharud !! II Euroopa Liidu tarbijaõiguse raamistik Tarbijakaitse areng Rooma lepingust Maastrichti lepinguni Kuni 1960-ndate aastate alguseni oli Ühenduses valitsev arusaam, et avatud turg ja efektiivne konkurents suudab ise eneseregulatsiooni kaudu kaitsta tarbijate huvisid. Tarbijapoliitika teostamise hoobadeks olid Ühenduse alusdokumendis fikseeritud põhivabadused: teenuste osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi
Y Y Riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti (nii et võlakoorem ei muutuks) vaid siis kui sisemaise koguprodukti kasvumäär on kõrgem kui laenu teenindamise keskmine intress. Arvestades inflatsiooniga saame tingimuse mille kohaselt reaalne kasvumäär peab ületama reaalset (rahvusvahelist) intressimäära. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 59 11. Rahvusvaheline valuutaturg Importijad ja eksportijad vajavad tehingute sooritamiseks välisvaluutat. Üldisemas käsitluses kasutatakse mõistet deviisid, mis iseloomustab omandi- või kasutamisõigust välisriikide raha suhtes. Enamus igapäevastest valuutatehingutest on sooritatud investorite poolt. Tavapäraselt defineeritakse turgu lähtudes selle geograafilisest ulatusest, müüjate ja ostjate arvust ning toote iseloomust. Valuutaturgu ei saa
3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45% Valuuta kurss EUR suhtes x 0.87 8.7 201(2)a. On pleneeritud järgmised muutused: Saksamaal alandatakse t/m määra 30%-le; Suurbritaan suurendatakse müüki 10%; Rootsi krooni kurss langeb 9 SEK/EUR Leida Forma Inc planeeritav konsolideeritud puhaskasum EUR-ides ja efektiivne t/m määr 201(2) a? 4. Tahate investeerida Rootsi võlakirjadesse. Laenate 50 000 EUR aasta intressiga 6% ja vahetate selle R kroonideks kursiga 8,7 SEK/EUR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid