· Aktsionäridel on võimalus võla tagasimaksmisest taganeda, mis väljendub piiratud vastutuses pankroti korral. Täiendavad investeerimisoptsioonid · Sarnanevad laienemisoptsioonidega, kuid keerulisemad (nt. filmiõiguste edasine kasutamine mänguasjade tootmises vms). Paindlikkuse optsioonid · Võimalus kasutada mitmeid tootmissisendeid (nt mitmesugused energiaallikaid tootmisliini käitamiseks) või mitme toote tootmine sama sisendiga 26. Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab? Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. 3. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud (nt alusvara kogus, aegumistähtajad, lepingu suurus jne) 4. futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav
Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul. Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse. Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel. Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva. 49. Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab? Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Ameerika tüüpi optsioon - ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul. Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse. Sisemine väärtus - positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel. Ajaväärtus = Optsiooni hind (preemia) - sisemine väärtus Optsiooni ajaväärtus kahaneb ajas ja on kahanenud olematuks vahetult enne aegumiskuupäeva. 49. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping 17 o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetad
need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad
Valuutaturg 1. Sissejuhatus Välisvaluutaturg ehk Forex ehk Foreign Exchange Market – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg, mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia- ja futuurituru kombineeritult. Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga, täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes. Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide
Kõik kommentaarid