Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja talurahva väike maaomandus väi
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene ma
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd.............................................................................................................. 26 ESI
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süv
1.2 Eesti põllumajandus 1940 -1990 Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat). Selles toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium. 1960-ndate aastate algul lühikest aega polnud üldse põllumajandusministeeriumi, selle asemel moodustati Varumise Ministeerium. Edaspidi jäid tegutsema mõlemad. Sel perioodil tehti ka katse viia Põllumajanduse Ministeerium Tallinnast Saku asulasse. Katse jäi pooleli ja otsus tühistati. Nõukogudeaegseks viimaseks ümberkorraldusürituseks oli ENSV Agrotööstuskoondise moodustamin
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõd
kaasajooksikutele illusioonide täielikku lõppu, seega küünilisuse uude ajajärku astumist. - Stagnatsiooniaeg 1965/1968 – 1978 1970. aastate lõpus algas üleliiduline varjatud majanduskriis. Nõukogude majanduspoliitika ei osanud naftakriisile kuidagi muud moodi reageerida, kui tootmismahte suurendad püüdes ning teadus-tehnilist revolutsiooni ignoreerides. Eesti põllumajanduses alas 1975. a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool. Eelmisele perioodile omased nähtused jätkuvad. - Režiimi langemise aeg - 23. august 1987 – 20. august 1991 Perestroika, uutmine. Eestis kasutatud loosungiliselt sobivat sõna uus ärkamisaeg. Süsteem lagunes kõikides valdkondades.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Am
Kõik kommentaarid