Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 1944­1991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944­1953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi

Ajalugu

8

docx

Eesti NSV (ENSV)

EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele

Ajalugu

13

ppt

Eesti NSV valitsemine ( slaidid )

1954. aastast: Siseministeerium - miilits KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) Võõrsõjavägi Pärast sõda ­ 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950 ENSV kaitseminister Haldusjaotuse muutused 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja osa Petserimaast 1950 valdade asemele külanõukogud maakondade asemele rajoonid 1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur

Ajalugu

10

docx

Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud

Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur

Ajalugu

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegemist oli üleliidulise kommunistliku partei kohalikke   küsimusi.   Büroo   liikmeskond

Eesti ajalugu

2

doc

Nõukogude Eesti

Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid ­ uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht ­ EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ­ ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ­ ENSV valitsus / linnades ja maakondades ­ kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine ­ 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loetelu

Ajalugu

5

odt

Eesti NSV

Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest

Ajalugu

1

doc

Sotsialistlik maailmasüsteem

1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 ­ 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 ­ 1941, Nikolai Karotamm 1944 ­ 1950, Johannes Käbin 1950 ­ 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 ­ 1988)

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)