Mis on seoseenergia ?
Energia,mis peitub tuuma sees.
Miks termotuumal on vaja kõrget temperatuuri?
Kergemate aatomituumade tuumaühinemisel, kõrge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad
aatomid .
Tuumajõu iseloomustus.
Tugev vastastikmõju.Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt
tugevamad. Mõjuraadius on väga väike. Ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad
ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel.
Tuumareaktsiooni mõiste ja li gid(2).Jäävusseadus tuumareaktsioonis.
Tuumareaktsioonis tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid.
Li gid on Raskete, näiteks uraani tuumade lõhustamine, Kergete tuumade ühinemisreaktsiooni
juhtimine.
Massidefekt .
Massidefekt vabanemine esineb, kui ühe elemendi aatomitest moodustub teise elemendi aatom .
Elektron =0.00055
Prooton=1.00728
Neotron=1.00867
( kolmnurk ) E=(kolmnurk) m*c(ruudus)
E1=(kolmnurk) E / neiukonide arv
(kolmnurk) m= (m(p)+m(n))
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
joonasklais
Õppematerjali autor
Sõnasta Bohr'i postulaadid- 1) Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 1. Mis on aatomi põhiolek ja ergastunud olek?- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium
Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel. Missugune on beetalagunemise protsess? Beetalagunemisel muutub 1 neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Tuuma energia väärtused on hüppelised ja üleminekul ühest teisele toimub kvantide kiirgamine või neelamine. Tuumajõu tegevuse tõttu on nende kvantide energia aga umbes miljon korda suurem kui aatomi elektronkattes tekkivatel ja neelatavatel kvantidel Kirjelda tuumajõudude iseloomu! 1) tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; 2)tuumajõudude ulatus e.
· E = mc(ruut) Seoseenergia, eriseoseenergia peab õpikust jurude otsima ? · Tuuma mass tervikuna on väiksem, kui üksikuna tuuma kuuluvate pr, ne masside summa · .. · Massidefekt masis puudujääk näitab, kui palju on pr, ne masside summa suurem tuumamassist · .. · Kui pr ja ne ühinevad, jääb energiat üle, mis tuleneb massi ülejäägist · Üleliigne mass p+n ühinemisel eraldub massidefekt energiana · Pöikeselt tulenev energia on seoseenergia · Seoseenergia sideme tekkimisel eralduv energia tuumade ühinemisel tekkiv energia energia, mis tuleb kulutada, et tuuma lõhkuda üksikuteks koostisosadeks · .. · Eriseoseenergia seoseenergia ühe tuumaosakese kohta Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks nende voogu me registreerime kiirgusena ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad
· Neutronite paljunemistegur Neutronite paljunemistegur näitab ühe põlvkonna neutronite arvu suhet eelmise põlvkonna neutronite arvuga. Kui k (ehk paljunemistegur) on võrdne arvuga 1, siis toimub kontrollitud reaktsioon. See tähendab, et ühest neutronist tekib uuesti üks vaba neutron, mis saab reaktsiooni põhjustada. Kui k<1 siis reaktsioon hääbub ja kui k>1 siis tekib kontrollimatu ahelreaktsioon nagu nt tuumapommis. · Raskete tuumade lõhustamine, energia vabanemine Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog. Neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. Kui tuumaga liitub neutron siis tekkinud isotroop on ergastatud olekus ning sellega kaasneb lagunemine. Selle lagunemise käigus kiiratakse - või -osakese ja -
energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel. 3)kiirguse postulaat – üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron siirdub kõrgemalt madalamale orbiidile. Aatom neelab kvandi, kui elektron siirdub madalamalt kõrgemale orbiidile. Kiiratava (neelatava) kvandi energia suurus: Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel. Aatomi ehitus: aatomi keskel on tuum, milles sisalduvad nukleonid – prootonid ja neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mille elektronkihtides on elektronid. Järjekorra nr näitab prootonite arvu ja elektronide arvu. Massiarv näitab nukleonide arvu (prootoneid+neutroneid). Perioodi nr näitab elektronkihtide arvu. Rühma nr näitab A-rühma puhul elektronide arvu väliskihil, B-rühm puhul seda, et väliskihil on kaks elektroni.
Tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis kasvab ahelreaktsiooni käigus lõhustuate tuumade arv, teineteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Uute tuumade tekkel tekib palju neutrone ja lõhustumiste käigus neutronite arv kasvab, seda nimetataksegi paljunemisteguriks. 24. Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? Termotuumapommi plahvatusel vabanev energia on palju suurem kui tuumapommil. 25. Kirjelda termotuumareaktsiooni. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks?
ebastabiilne (tuumajõud ei suuda tuuma hästi koos hoida) laguneb kaheks kildtuumaks (Ba ja Kr tuumadeks). Seejuures jääb üle 2..3 neutronit, mis tabavad järgmisi uraanituumasid ning lõhustuvad ka need. Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik see toimub sekundi murdosa jooksul. Kuna tuumade lõhustumisel vabaneb hetkega ka väga suur energia, siis nimetatakse sellist reaktsiooni tuumaplahvatuseks. 2) kergete tuumade ühinemisreaktsioon ehk termotuumareaktsioon – kuna aatomituumade ja nende osakeste vahel mõjuvad tugevad tõukejõud, tuleb termotuumareaktsiooni käivitamiseks anda neile nii suur energia, mis ületaks tõukejõu. Lihtsaimaks mooduseks on aine kuumutamine väga kõrge temperatuurini (suurusjärk 108kraadi). Näiteks võib käivitada
12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid