50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 54 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oun123
Õppematerjali autor
ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim rukis. Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. Eriti väärtuslik on kaera valk. Kaer on kõige suurema rasvasisaldusega Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). See soodustab vaimsete võimete arengut 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad?
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga
Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.
Tavapäraseim külviviis-kitsas reavahe 12,5 cm. Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist
arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist
omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2
Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26
Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm (saak langeb sügavama külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 (suvinisu - 400...500; oder - 300...400; kaer -300...350), kogus 200 - 250 kg/ha Puhtimine: puhised stimuleerivad juure arengut, kaitsevad taime 4 - 8 nädalat peale külvi. Enamsaagid puhtimisel10 - 15% 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid