Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid (0)

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4

Esimesed ülikoolid Euroopas

Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis õppida nii palju noori, et tuli luua eraldi õppeasutused. Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka

Pedagoogika alused

Ülikoolid keskajal - refraat

Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte. 1 Ülikoolide korraldus. Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Enda huvide kaitsmiseks oli vaja ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus?

piibel. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Kõige esimeseks trükitud raamatuks Euroopas oligi tema trükitud Piibel, milles igal lehel oli tekst kahes veerus ning mummalgi lehel 42 rida. Edasi hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti leiutamine hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uusi teadmisi ning ideid. Üks olulisemaid etappe keskajal on olnud ka ülikoolid teke. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Määravaks sai ka kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda huvitasid haridus ja teadus, pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse. Uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu

Keskaegsed ülikoolid

Keskaegsed ülikoolid Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroopas semiootika va

ESIMESE ÜLIKOOLI TEKE JA ARENG MAAILMAS

1.1. Esimene ülikool Esimene pidevalt tegutsev ülikool oli asutatud 859 aastal Fes linnas (Morokko)- Ülikool Al-Karauin. Samal aastal ilmusid Salerno Ülikool, mis eksisteeris kuni 1861 aastani, ning ka ilmusid kirjanduslikud koolid Veliki-Preslaves ja Orhides, mis asutas bolgaaria kuningas Boris. Esimene kõrg õppimisasutus Euroopas oli Konstantinopolskij Ülikool, mis asutati 425 aastal ja sai ülikooli staatust ainult 848 aastal. 1.2. Ülikooli mudelid. XVIII sajandiks ülikoolid avaldasid oma teaduslikku ajakirju. Tekkisid kaks ülikooli põhimudelit: prantsuse ja saksa. Saksa mudeli autorid olid Vilgelm Gumboldt ja Fridrih Shlejermaher. Selle mudeli järgi „saksa“ ülikoolid toetasid akadeemilised vabad, laborid ja korraldasid seminarid. „Prantsustes“ ülikoolides olid väga ranged reeglid. Haldus juhtis kõikides tegevuste suunamistes. Kuni XIX sajandini euroopa ülikoolides peamist õppimiseosa oli religioon, aga seda

Pedagoogika alused

Haridus ja teadus keskajal

järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11- 12.sajandi vahetuse ülikool(1119a.), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford

Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid

tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme 1250 oli euroopa suurim linn Pariis oli selleks ajaks 100 000 inimese piiri ületanud Linnastumise kasv jätkus 14.sajandini, mil katkuepideemiad ja saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid Keskaegne linn algas eeslinnast Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe linna südame all oli all-linn seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Müürid jaotasid asutuse kaheks see, mida kaitsti see, mis piiramise ajal ohvriks langes, või ohvriks toodi Teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool müüri ta oli Polnud midagi erilist, kui vaenlase lähenedes panid kaitsjad linnamüürist