50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pundar
Õppematerjali autor
jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe
Üle 3500 tuvastamata planeedikandidaadi, millest 292 asuvad oma tähe elamiskõlblikus tsoonis ning 2100 binaartähesüsteemi. [4] 2010. aasta jaanuaris avastas Kepler esimesed 5 eksoplaneeti. Nimeks on neil Kepler 4b, 5b, 6b, 7b ja 8b. Teine nimi oli neile kõigile Kuumad Jupiterid oma kõrge temperatuuri ja massi poolest. Temperatuur on neil planeetidel umbes 1500-1900 Kelvinit. See on kuumem kui laava, nii et need planeedid tunnistati elamiskõlbmatuks. [5] 2013. aasta jaanuaris avastati uus Maa-sarnane planeet Kepler-69c, mis on oma tähe Kepler-69 elukõlblikkus tsoonis ja on öeldud, et see on põhiline kandidaat, kust elu leida võiks. Aprillis avaldati järgmine avastus. Leiti veel 2 Maa-sarnast eksoplaneeti Kepler-62e, Kepler-62. Need 2 eksoplaneeti on oma tähe Kepler-62 elamiskõlblikkus tsoonis. Need kaks planeeti on põhilised kandidaadid vee tootmiseks ja seljuhul ka võimalikuks eluks.
1. Päikesesüsteemi ja sealhulgas planeetide tekkimine. Orbiitide puhastumine planetoididest(protoplaneeidid) tänapäevaste konfiguratsioonideni. Alguses oli gaasi-ja tolmupilv, mis oli stabiilne(gravitatsiooni ja kiirgumisjõud sama suur) Iseenda raskuse mõjul hakkas gaasipilv kokku tõmbuma. Suurem osa gaasist kogunes pilve keskele, tekkis Päike. Gaasipilve pöörlemiskiirus aina suurenes ning mingid kohad gaasipilves hakkas tihenema. Tekkisid esimesed planeedid ja nende kaaslased. Asteroidide põrkumine jms prahi lisandumine planeedile suurendas neid planeete vms. 2. Astrofüüsika alus. Spektromeetria, Doppleri efekt. Elektromagnetiline skaala. Spektromeetria on elektromagneti kiirguse uurimine. Kiirguse intensiivsust ja lainepikkust. Doppleri efekt on lainepikkuste tajumise muutumine vaatleja suhtes. Ehk mida lähemal on vaatleja lainepikkuse tekitajale, seda intensiivsem on lainepikkus. Nt helilainete puhul
Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius.
- kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs: - maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese - ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde 2 - maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese - planeedid neid on 9 ja alates Päikesest on nad : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat
Vana-Kreeka filosoofid, tähtsaimad neist Thales (625 … 547 e.Kr) ja Anaximandros (611 … 546 e.Kr) asendasid Maa, Mere ja Taeva inimesesarnased valitsejad – jumalad – ühtse loodusele omase elu allikaga. Lame Maa ujumas kettakujulise Ookeani pinnal, mida katab Taeva kuppel, mille sisepinnal asuvad Päike, Kuu ja tähed. Taevasfääride harmooniat otsis ka antiikaja kuulsaim filosoof – Platon (427 … 374 e.Kr), kes kirjeldas kaheksat sfääri, millele on kinnitatud planeedid ja tähed. Platon oli esimene, kes väitis, et kõikide taevakehade liikumise on ringjooneline, ühtlane ja korrapärane ning püstitas matemaatikuile ülesande leida milline ringliikumiste kombinatsioon suudaks kirjeldada kõiki planeetide näivaid liikumisi. Platoni sfäärilist maailmapilti arendasid edasi Eudoxos (408 … 355 e.Kr) ja Aristoteles (384 … 322 e.Kr), keda võibki pidada geotsentrilise maailmakäsitluse loojaks. 4.2. GEOTSENTRISM
Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik, 30%heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi
...................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus.....................................................................................................................................3 Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina")..............................................3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid