ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL (0)

Sarnased õppematerjalid

36

ppt

Motivatsioon ja motiveerimine

negatiivsete kaasnevate näitajatega). · Ka väikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. · Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rõhutada teadmiste omandamise väärtust. · Kui vanemad kritiseerivad, seavad kõrgeid standardeid, võrdlevad edukamatega ­ annavad teateid, et on olulisem olla edukas kui õppida, et mitteedukas laps on ebakompetentne ja väheväärtuslik vältiv strateegia.  Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool · Muutused algklassides · Õppimisele/teadmistele orienteerituse langus põhikoolis ­ langus sisemotivatsioonis ­ langus huvides ­ popitamine ­ koolist väljalangemine  Miks? · Väga tugev rõhk välisel motiveerimisel · Võistlusmomendil väga tugev rõhk · Õppetöö ja õpitav on elukauge, kontekstiväline, kool ja elu on lahus · Kooli on impersonaalne · Kool on kontrolliv · Koolis puudub õpilastel võimalus iseseisvalt otsustada

Arengupsühholoogia

10

docx

Väärtused ja motivatsioon

Väärtused ja motivatsioon Õpimotivatsioon  Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama) Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria  Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama? Tajutud võimekusest sõltub:  Mida tehakse  Kui palju ja püsivalt pingutatakse  Mida läbi elatakse Weineri atributsiooniteooria Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks?  Võimed  Pingutamine  Ülesande raskus  Õnn/vedamine/teiste abi  Püsiv(ajutine  Seesmine/välimine  Kontrollitav/kontrollimatu Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast, et..  Teda on hästi õpetatud  Ta pingutab  Ta on võimekas  Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad Kui laps

Eripedagoogika

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169  Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid

Psühholoogia

16

docx

Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta

Andekate tüdrukute väsimuse alaskaala näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlusgrupi tüdrukutel. Ülitundlikkus on füüsilise, meelelise, intellektuaalse, loomingulise ja emotsionaalse energia küllus. Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet. Kuidas andekat last ära tunda? Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise viis. Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest:  kiire õppija  hea abstraktne mõtleja  kestva tähelepanu võime  laialdane sõnavara  hea arvutaja ja piltmõuistatuste kokkupanija  väga hea mälu  tundlik ja emotsionaalne  arenenud õiglustunne  püüdleb oma tegemistes täiuse poole  huvides järjekindel  eelistab endast vanemate seltskonda  hea huumorimeel  laialdased huvid  õpib varakult lugema  arenenud kujutlusvõime

Pedagoogika

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus Õppemeetodite rakendamiseks pole igaks elujuhtumiks kehtivaid reegleid. Sageli saab ühte ning sama õppe- ja kasvatustöö eesmärki saavutada erinevaid meetodeid kasutades. Praktikas tuleb õpetajal leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. Sageli saab ühtede ja samade õppe eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid. Õppemeetodite ja võtete sobivust võib analüüsida lähtudes õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub aga nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine R. Gagne mudeli alusel. Õppemeetodi valiku teeb raskeks asjaolu, et õppimine on individuaalne protsess, õppemeetodite rakendamiseks puudub igaks elujuhtumiks kehtivad reeglid

Pedagoogiline psuhholoogia

12

doc

Arengupsühholoogia

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+)

Arengupsühholoogia

20

doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

tuntud tegevuse/liigutuse kasutamine õpitava elemendi tehnika sooritamise kirjeldamiseks. Nt. ,,kujuta ette, et sa oled...". Vahel on kasulik kasutada sellist seletust, mida otseselt polegi võimalik sooritada (puusa pöörlemine üle õlavöö). Seletamisel tuleb arvestada sooritaja vanuse, vaimsete võimete ja meisterlikkuse tasemega. 6. Kontakt ehk suunav/abistav meetod (manual guidance) Kontaktmeetod on rajatud kompimismeelele. Kineetilisel tundlikkusel on oluline osa õppija juhendamisel. Meetod hõlmab teatud füüsilist kontakti õppija ja õpetaja vahel või vahendi vahel. Lisaks sellele, et saada aimu liigutuse sooritamisest, tuleb olla kindel, et keerukas liigutus ei seaks ohtu õpilast (tuleb vältida vigastusohu teket) ning välditakse ka võimalike vigade teket. Tehakse vahet kahe teabe andmise viisi vahel: füüsiline kitsendus (physical restriction) -.liikumine teatud määral takistatud teise isiku või välise objekti/vahendi poolt

Spordipedagoogika

14

docx

Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines

paberitüki maha?) Kuigi äärmusliku väärkäitumise korral, õpilaste väliseks suunamiseks või peatamiseks võib õpetajal vaja minna karistusega ähvardamist, ei saa ega tohi õpilaste käitumist rajada ebameeldivuste vältimise vajadusele, (biheivioristlik käsitlus). Teine seisukoht distsipliiniprobleemide käsitlemiseks on vaadelda distsipliini kui kasvatustöö tingimust ja tulemust, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õpioskuste kujunemise ja üldise sotsiaalse arengu. Sellest põhimõttest lähtudest on esikohal õppimine ja elu korraldamine klassis ning distsipliiniga ei tegelda spetsiaalselt. Empiirilised uurimused kinnitavad, et õpetajad, kes käsitlevad klassis töö korraldamist õppimiseks soodsa keskkonna loomise ja alalhoidmisena, osutuvad üldjuhul edukamaks kui autoriteeti- või distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid. Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda

Pedagoogiline psuhholoogia

Kommentaarid (0)