Keha ja tegevus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Ajutegevus ja taju

Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2

Psühholoogia

6

docx

Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 5

2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga. Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad teavet liigutuse tagajärjel keskkonnas toimuvate muutuste kohta. Kehameelte info integreeritakse somatosensoorses ajukoores, mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega.

Psühholoogia

4

docx

Psüühika põhifunktsioonid 5.õpiküsimustik

1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2

Psüühika põhifunktsioonid

62

docx

PSÜÜHIKA EKSAM

(representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus ja väljaspool seda võimaldab luua uut teavet (mõtlemine). III PLOKK 5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature.

Psühholoogia

35

docx

Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

L5 Mismoodi on omavahel seotud sõna ja mõiste? Ch 10 (language) L5 Millised tegurid mõjutavad mõistete tähendust indiviidi (K5) tasandil? Ch 10 (Language) Milline loomade tegevus viitab loomauurijate (D.Herzing & S. ÕO6 Savage-Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel L6 on mentaalsed representatsioonid? Mille poolest erineb inimeste ja L6 loomade vaheline märkidega vahendatud suhtlemine Ch 10 (Language) inimeste keelekasutusest?

Psüühika põhifunktsioonid

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

- Ülalt-alla – õppimisvõimeline, püsiv, kasulik; kasutab kontekstuaalset infot mustrite äratundmiseks, nt on lihtsam lugeda keerulise käekirja puhul terveid lauseid kui üksikuid sõnu Ventraalne ja dorsaalne taju Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) haru? Mis on nende peamised erinevused? Dorsaalne – selgmine ehk primaarne (alt-üles)- tegutsemise tee; aitab reageerida liikuvatele objektidele. Egotsentriline ehk enda keha keskne. Representatsioonidon lühiajalised. Ventraalne – kõhtmine ehk sekundaarne (ülalt-alla) – ’mis?’ tajumiseks; tagab info objektide ära tundmiseks, visuaalseks planeerimiseks ja mäluks. Allotsentriline ehk objektikeskne ja vaatlejast sõltuv. Representatsioonid on pikaajalised. Ventraalse haruga kaasneb tavaliselt teadlikkus. Mis tõestab, et nad üldse olemas on? - Optiline ataksia – dorsaalne tee on vigastatud mistõttu ei ole ataksiaga patsiendid

Kognitiivne psühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Pareees – osaline halvatus. Tsentraalhalvatus. Tserebraalparalüüs Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA ehk lastehalvatus. Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud MOTIVEERITUD! Kui tahad, midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha. kiiremini ja saad hakkama. Düstoonia – lihased jäävad/lähevad valesti pingesse, nt väljasirutatud jalad, ebaloomulikud Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei asendid tulevad, väänlevad liigutused. tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P)

Psühholoogia

29

docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga. Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). - 12 paari kraniaalnärve ehk peaajunärve – väljuvad ajutüvest, on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat - Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus

Bioloogiline Psühholoogia

Kommentaarid (0)