India (0)

16
V. INDIA:
1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA:
Aeg
Olulisemad sündmused
VII at eKr

• Maaviljeluse algus Induse jõe orus.
  

u 2600 eKr

• Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro .
  

u 1700 eKr

• Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik.
  

u 1500 ekr

• Algas aarjalaste ( indoeurooplased ) sissetung Põhja- Indiasse .
  

u 1200 – 500 eKr

• Indias oli nn veedade ajastu.
  

u 700 eKr

• Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt.
  

6. – 4.saj eKr

• Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik.
  

6. – 5.saj eKr

• Siddharta Gautama pani aluse budistlikule õpetusele.
  

4. – 2.saj eKr

• Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) pani aluse Maurja dünastia ajastule Indias.
  

u 4.saj eKr

• Pandi kirja kangelaseeepos „ Mahabharata ”.
  

3.saj eKr

• Ašoka Suure valitsemisajal (273 – 232 eKr) ühendati esmakordselt kogu India.
  

u 185 eKr

• Maurja dünastia lõpp, algas poliitilise killustatuse ajajärk.
  

4. – 6.saj

• Gupta dünastia ajajärk; nn India kuldajastu .
  

u 6.saj

• Indias leiutati strateegiline lauamäng male .
  

12.saj lõpp

• Muhameedlaste sissetung Afganistanist Põhja-Indiasse.
  

13.- 16.saj

• Muhameedlaste Dehli sultanaat Põhja- ja Kesk-Indias.
  

1498

• Portugallased Vasco da Gama juhtimisel jõudsid esimeste eurooplastest meresõitjatena Calikuti sadamasse.
  

16.saj

• India rannikualadele hakkasid kujunema Euroopa riikide koloniaalvaldused.
  

16. – 19.saj

• Mongoli päritolu Babur (valitses 1526 – 1530) pani aluse Suurmogulite riigile India põhja- ja keskosas.
  

16.saj kp

• Põhja-Indias Agra linnas püstitati mošee -mausoleum Tadž Mahal .
  

19.saj kp

• Briti Ida-India Kompanii andis India inglise valitsuse kontrolli alla.
  

1947

• India ja Pakistani iseseisvumine Suurbritannia ülemvõimu alt.
  

2. INDUSE KULTUUR:
2.1. India looduslikud olud:
India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjast lõunasse on India ulatus 3000 km ja sama palju läänest itta (põhjapoolses osas). Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna India ookeani, idast ümbritseb teda Bengali laht ja läänes Araabia meri. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedes. Araabia merre suubumisel moodustab Indus suure soise delta . Induse orus on ilmastik kuiv ning vihma sajab seal harva, mistõttu oli seal maaharimine võimalik ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Ganges, mis samuti algab Himaalaja (Himalaya) jääliustikest ning Bengali lahte suubumisel moodustab suure delta, oli palju niiskem piirkond. Vihma sadas seal küllaldaselt terve aasta läbi ning seetõttu kasvas Gangese jõgikonnas vanaajal igihaljas džungel.
2.2. Induse kultuuri (u 2600 – 1700 eKr) kujunemine:
Umbes VII at eKr sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn viljaka poolkuu piirkonnast. Põlluharijad rajasid selgepiirilise tänavavõrguga asulaid, mis koosnesid keskse õue ümber savistellistest tehtud mitmeruumilistest hoonetest. Juba enne kõrgkultuuri kujunemist on olemas tõendeid künnipõllundusest. IV-III at vahetusel eKr levis metallikasutus ning hakati valmistama pronksi. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III aastatuhande keskel varase pronksiaja tsivilisatsioon , mida on nimetatud Harappa või ka Induse kultuuriks . Selle