Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ühikute vahelised seosed (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ühikute vahelised seosed #1 Ühikute vahelised seosed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kakskaru Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Ühikute teisendamine

Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m

Matemaatika
thumbnail
3
pptx

Ühikute teisendamine

Ühikute teisendamine 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 10 dm 1 m = 100 cm 1 cm = 10 mm 1 m = 1000 mm 1 m = 0,001 km = 103 km 1 dm = 0,1 m 1 cm = 0,01 m = 102 m 1 mm = 0,1 cm 1 mm = 0,001 m = 103 m

Matemaatika
thumbnail
11
doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

Tuletatud ühikuid võib väljendada SI põhiühikute, aga ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m--1·kg·s--1 või N·m--2·s või Pa·s). Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud Ühikute detsimaalkordsed ja -osad (st kord- ja osaühikud, mille arvkordajaks on 10 ja selle astmed) moodustatakse tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil. Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliiteid ei või kasutada kord- või osaühikute ees, s.t ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud (Tabel 3) Eesliide Tähis Arvkordaja Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 detsi d 10--1 zetta Z 1021 senti c 10--2

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub kiirendusega a üles, siis on tema kaal P = m( g + a ) , kui alla, siis P = m( g - a ) . Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja P = 0 ehk keha on kaaluta olekus. Ülesanded 4.8-4.19 Elastsusjõud Fe tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke'i seadus Fe = -k l , kus k on jäikus ja l keha pikenemine; k näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühe ühiku N kg võrra. [ k ] SI = 1 = 1 2 . ,,­" näitab, et Fe on alati vastupidi deformatsioonile. m s Ülesanded 4.36-4.41 Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. Fh = µ N , kus on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub kiirendusega a üles, siis on tema kaal P = m( g + a ) , kui alla, siis P = m( g - a ) . Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja P = 0 ehk keha on kaaluta olekus. Ülesanded 4.8-4.19 Elastsusjõud Fe tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke'i seadus Fe = -k l , kus k on jäikus ja l keha pikenemine; k näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühe ühiku N kg võrra. [ k ] SI = 1 = 1 2 . ,,­" näitab, et Fe on alati vastupidi deformatsioonile. m s Ülesanded 4.36-4.41 Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. Fh = µ N , kus on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas

Füüsika
thumbnail
34
pdf

Füüsika põhivara I

Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi

Füüsika
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt



Lisainfo

Tabelid aja-, massi-, pikkus- ja kiirusühikute vahelised seosed ja teisendused ning eesliited.

Kommentaarid (1)

kaspera profiilipilt
kaspera: oli palju abi
14:27 18-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun