Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
Ühel pool seisavad baltisaksa aadlikud, keda esindavad jaanuse sõbrad Emiilia, Oodo ja nende isa, teisel pool pärisorjad maanuse näol. Olulisel kohal on ka XiX sajandile tüüpiline sotsiaalne vahekiht kubjas-kilter-aidamees, keda esindab kubjas. jaanuse vaba talupoja pere on ja jääb erandlikuks Bornhöhe jüriöö-sajandi sotsiaalses süsteemis. kui arvestame, et ajalooline proosa mitte ainult ei kasuta anakronisme, vaid tegeleb tihti ka kirjutamisaja ühiskondlike ja kultuuriliste probleemide- ga, võib vaba talupoja motiivi paeluvust XiX sajandi fantaasiates maarahva minevikust seletada talude päriseksostmisega, mis Liivimaal saavutas oma kõrgpunkti just „tasuja” kirjutamise ajal, 1860.–1880. aastatel, Eestimaal hiljem (Lust 2010: 240; kahk 1993: 65). samal ajal erineb Bornhöhe vaba talu-
piisav ajaline distants objektiivse hinnangu andmiseks. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et suhtumine džässi oli ühiskonnas vägagi erinev: linnanoorsugu oli valmis aktiivselt osalema, mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa publiku, paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik, sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud mitte ainult meil. Džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit tõsi- semat väärtust, isegi tema sünnimaal USAs. Siis tuli sõda, hävitades suurema osa dokumente ja helisalvestisi ning paisates muusikud, s.t elava mälu, mööda maailma laiali. On ütlematagi selge, et esimestel rasketel sõjajärgsetel aas- tatel oli tähtsamatki teha kui džässi uurida, hiljem polnud selleks aga enam võimalustki. Kuigi
,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut
teguriteks, mis põhjustasid aedade tekke elamutega tihedas ühenduses. Egiptuse keskkond on suhteliselt stabiilne ja tsükliline; valgus on ere, varjud teravad ja järsud - see kõik inspireeris ehitiste järske vorme. Üleujutused lõid egiptlaste seas väga korrapärase elurütmi, ka planeeringud on väga korrapärased. Kauges minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes. Vanas Egiptuses ei haritud seega maad mitte ainult Niiluse jõe voogude dikteerimisel, vaid ka maastiku väga struktuurne iseloom kujundas hoonete asetuse - sellise, mis pidi andma inimesele turvalise tunde - üleujutuste, vaenlaste jms eest, sümboliseerides samal ajal ka iidset keskkondlikku korda. Egiptuse linnad meenutasid õitsvaid oaase, mis sageli olid vaenlaste sissetungi ja Niiluse üleujutuse kaitseks ümbritsetud valliga. Egiptuse iseloomu põhiomaduseks on matemaatiline regulaarsus ja absoluutne sümmeetria
“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju
Kõik kommentaarid