Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas RV org võiks määratleda?
  • Millest koosnevad RV organisatsioonid?
  • Kus RO - d tegutsevad ja milline on tegevuse iseloom?
  • Kuidas toimub otsustamismehhanism?
  • Kuidas liikmeskonda jaotatakse?
  • Kuidas liikmeks saadakse?
  • Kuidas liikmeid väljuvad ROst?
  • Kuidas võiks mõõta regionaalsete või RV organisatsioonide tugevust?
  • Miks org-id pole võimelised selleks?
  • Mis areenil toimub?
  • Milles see roll seisneb?
  • Kuidas org sekkub oma liikmete toimimisse?
  • Kui sõltumatu suudab RO olla?
  • Kui oluliste probleemide lahendamisele org-i üldse kaasatakse?
  • Kelle jaoks terrorist kelle jaoks vabadusvõitleja ?
  • Mis on regionalism ?
  • Kuidas regionalism maailmapoliitikas võiks välja näha?
  • Miks NL üldse tahtis nii palju kohti ÜRO - s?
  • Mida ta siis teeb peale rääkimise?
  • Kuidas eelarve kujuneb?
  • Kuidas ÜRO oma eesmärki - ära hoida sõjategevus - realiseerib?
  • Millega tänapäeval tegelevad?
  • Keskkonda kas see alati annab parima tulemuse?
  • Milline võiks sellises olukorras välja näha tulevikumaailm?
  • Mis võiks olla valdkonnaks kus ÜRO tugevus kõige rohkem silma torkaks?
Vasakule Paremale
Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #1 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #2 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #3 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #4 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #5 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #6 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #7 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #8 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #9 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #10 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #11 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #12 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #13 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #14 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #15 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #16 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #17 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #18 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #19 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #20 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #21 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #22 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #23 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #24 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #25 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #26 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #27 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #28 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #29 Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooliplika1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3

Politoloogia
thumbnail
60
pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5

Ühiskond
thumbnail
72
docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu.......................

Riigiteadused
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu.

Õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse 1 normideks ning nende üksikharude normideks. Õigusnormide sotsiaalse sisu järgi saab neid liigitada regulatiivseteks ja õigust kaitsvateks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused. Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA.............

Õiguse alused
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi

Õigus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Kõige üldisem raamistik
• Realism
• (neo)Liberalism
o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha;
o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele
o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus)
o vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et teatud valitsemistüübid on rahumeelsemad kui mõned teised (liberaalne demokraatia)
o sõltuvusliberalism (vastastikune sõltuvus) – räägivad riikidevahelisest koostööst (ka inimeste ja gruppide);
 režiimiteooriad – on veendumusel, et ka realistidel on õigus, sest maailm on anarhiline, aga selles keskkonnas on võimalik saavutada koostöö; seda saab teha mingi režiimiga (majandus)
• Marksism
• Konstruktivism; kriitilised teooriad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun