50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alittlemorea
Õppematerjali autor
................................................................................. 10 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................12 LISAD............................................................................................................................. 13 Lisa 1. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides........................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Pankade osatähtsus ühiskonnas on aja jooksul pidevalt kasvanud. Nende teenuseid kasutatakse üha rohkem, sealhulgas on olulisel kohal ka raha hoiustamine. Hoiustamine on alati seotud mõningase riskiga ja seetõttu on vaja midagi, mis annaks hoiustajatele kindlustunde ja julgustaks neid säästma
................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen...............................................................................................................................6 2.SEB PANK....................................................................................................................................8 2.1. Lühiajalised laenud...............................................................................................................8 2.1.1. Arvelduslaen..........................................................................................................................8 2.1.2.Käibekapitalilaen...........................................................
Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja teenindusettevõtetes kaupade ja teenuste eest kaardiga tasumisel broneerib pank pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid ning sisestada PIN kood, mis on deebetkaardi personaalne identifitseerimisnumber ja mille pank väljastab koos kaardiga. Sularahaautomaat võimaldab saada konto väljavõtet pangakontol olevate vahendite kohta ning saada teavet varem broneeritud summade kohta.
tuleks eelistada. Nii Swedbank Investeerimisfondid AS, AS SEB Varahaldus kui ka AS LHV Varahaldus on nooremaealistele suunatud suurema aktsiaosalusega fondid ning vanuse kasvades aktsiaosakaal väheneb. 8 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus Antud uurimistöös võrdlevad töö autorid kolme Eesti panga AS LHV Varahalduse, Swedbank Investeerimisfondide ja AS SEB Varahalduse - kogumispensioni fonde. Neil pankadel on Eestis suurim turuosa. Kahel viimasel on suurim turuosa, mis on tingitud pankade mastaapsusest ja pikaajalisest Eesti turul eksisteerimisest. Väga paljud inimesed omavad arvelduskontosid, hoiuseid ja muid investeerimisfonde Swedbank'is ja SEB pangas ja seetõttu on viimaste kogumispension samuti antud pankades. AS LHV Varahalduse pank asutati 1999
liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Keskpank (1) · Keskpanga funktsioonid: · Kodumaise raha emiteerimine; · Laenuandmine kommertspankadele; · Otsene rahapoliitika; · Pangandusjärelevalve; · Valitsusele laenu andmine. 9 Keskpank (2) · Kodumaise raha emiteerimine. Kuna Eestis kehtib 2011.aasta algusest euro, siis Eesti Pangal enam seda funktsiooni pole. Samas on jäänud kupüüride trükkimise, transpordi ja hoiustamise ülesanded. · Riiklike rahatagavarade juhtimine. Taasise- seisvumisel saadi tagasi 11,3 tonni kulda, mis müüdi koheselt. Kulla hoidmine oleks tähendanud kulu (hoiustamine Sveitsis, USA-s). Raha pealt on võimalik teenida, paigutades see riikide võlakirjadesse. · Eesti Pangal on välja töötatud ranged eeskirjad panga reservide hoiustamiseks.
arvelduslaen, õppelaen, autoliising ja autolaen, aodulaen ja kodukapitalilaen. Esmalt tooksin välja väikelaenu, mille laenusumma ulatub Swedbankis 500 – 20 000 Euroni, LHV-s 200 – 10000, SEB-is alates 600 – 6400, kui laen ületab 6400 euro, peab keegi laenu käendama, ehk kolmas isik peab vastutama, Lisaks maksimaalne laenusumma sõltub SEB-is kliendi sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest. laen tuleb kohe kontole ning tagatist pank kliendilt ei nõua. Päris niisama laenu ei anta, üksik eraisiku sissetulek peab olema Swedbank kliendil vähemalt 300 eurot, SEB kliendil 320 eurot ja LHV kliendil ei ole seda ette antud. Swedbank-is kahekesi võttes peab sissetulek ulatuma vähemalt 700 Euroni, LHV-s pole seda mainitud ning SEB-is ei ole seda samuti mainitud. Väikelaen sobib hästi näiteks ettevõtlusega alustamiseks, kodutehnika ostmiseks, kodu remondiks, ravikulude katmiseks.
I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus
hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid