Rakud, koed, nahk, elundid (0)

Rakud , koed , nahk
Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded.
1. Neuroni rakukeha . Edastada impulssi
3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude
4. akson närvirakk
Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus
Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid.
2. Oligodendrotsüüt - moodustavad müoliin katte.
5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi.
6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit
7. Mikrogliia rakk - tõeline fagotsüüt , liikuv.
Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund ? Endokriinset rakku, näärmerakku
Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid?
Endotsütoos
alfa- heeliks proteiini hüdrofoobne osa
oligosahhariidi külgharu
alfa-heeliks proteiin
glükolipiid
Nimeta ka mida pildil on kujutatud. Raku plasmamembraan
TSÜTOPLASMA
Näita noolega ja nimeta, missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises.
2 lipiidikihti, (mille vahel rasvhapete hüdrofoobsed sabad)
integraalvalgud (transportkanal/retseptoorne valk)
Perifeerse proteiini molekulid (membraani sise/välispinnal)
polüsahhariidide molekulid (rakumembraani välispinnal)
tsütoplasma
Ekstratsellulaarne vedelik
glükoproteiin
Plasmamembraan
glükolipiid
INKLUSIOONID
varuained rakus ( glükogeen , lipiidid), sekretoorsed (näärmerakkudes), ekskretoorsed (väljutamisele kuuluvad), pigmentinklusioonid ( melaniin , lipofustsiin, hemosideriin)
Tuum
Tsütoskelett
Peroksüsoom
Lüsosoom
Golgi
sile/kare ER
ribosoom
mitokonder
tsentriool
Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta!
Kirjelda tema talitlust.
Organell kindlale f-nle spetsialiseerunud str. rakus.
Mitokondrid , ER, Golgi, lüsosoomid , peroksisoomid, ribos . tsütoskelett, tsentriool
*Tsentriool
Osaleb raku jagunemisel (paljunemisprotsessis).
* Mitokonder
rakujõujaam, ATP salvestaja
Eriti palju maksa-, lihas- ja neerurakkudes.
*Ribosoom
valgusüntees
vabalt tsütoplasmas / karedal ER-l.
replikatsioon(DNA2), transkriptsioonD/RNA, translatsioon
*Endoplasmaatiline retiikulum = ER
Kare ER- valgusüntees
Sile ER- rasvhapped , fosfolipiiid(maks), steroidid (neerupealised, Leydigi rakud), jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus , membraani teke ja taastootmine.
*Golgi aparaat/ Golgi kompleks
proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine ja sorteerimine
põiekesed e vesiikulid
*Lüsosoomid - lagundaja
Autofagosoom- lagundab raku enda vananenud osi
Fagosoom- lagundab rakku pinotsütoosi teel/fagotsütoosiga haaratud materjali
*Peroksüsoomid
Substraat taandatakse katalaasi jt ensüümide toimel.
Tekib toksiline OH.
Etanoolist, formaldehüüdist, fenoolist vabanemine
Maksa ja neeru rakkudes peamiselt
(ka veri , luuüdi naha fibroplastides)
*Tsütoskelett
Säilitab raku väliskuju , tagab organellide paigutuse ja liikumise
*Mikrotuubul, ripse
rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine.
9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool
*Tuum – pärilik info
Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne).
Rakuvaheaine: Basaalmembraan
1 Ühekihiline lameepiteel . Endoteel, mesoteel

• Talitleb barjäärina,
  
• osaleb vahetusprotsessides ja
  
• vähendab hõõrdumist.
  

Lameepiteelirakud.

• Peensooles - vee ja toitainete imendumine
  
• Südame sisekest
  
• Magu - toidu seedimine
  
• Alveool
  
• Soole välispind
  

2 Ühekihiline kuupepiteel

• barjäär ,
  
• imendumine
  
• kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale
  
• sekretsioon
  

Kuupepiteelirakud.

• neerutorukesed
  
• bronhioolid
  
• näärmejuhad
  
• maksarakud
  

3 Ühekihiline silinderepiteel.

• Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis.
  

Silinderepiteeli rakud.

• Magu
  
• Peen- ja jämesool
  
• Sapipõis
  
• Munajuha
  
• Emakas
  

4 Mitmerealine epiteel .

• Imendumine,
  
• sekretsioon
  
• kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine.
  

Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud.

• Hingetorus
  
• Bronhiaalpuus
  
• seemnejuhas
  
• munandimanusejuhas
  

* Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel
ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav
Kuseteedes, kusepõies
All väiksemad, ülal suuremadtükeldama DNA-d
/kus mitokondrid ei tooda enam energiat, plasmamembraani kvaliteet halveneb ja rakk hakkab hävinema.

• Ainete aktiivtrantsport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine kontsentratsioonile? ja vajab trantspordiks täiendavat energiat (ehk ATP)
  
• Okasõuna meenutav rakk on erütrotsüüt kui ta on asetatud a) hüpo toonilisse lahusesse või b) hüper toonilisse lahusesse.
  
• Selgita mis on difusioon ? Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale.
  
• Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ülesanne. Sünteesib rasvhappeid, fosfolipiide, steroide. Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine.
  
• Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid
  

NAHK

• Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita):
  

sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest.

Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest

Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest)

• Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises
  
• Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes ? Kollageensed kiud ja elastsed kiud
  
• Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm.
  
• Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis
  
• Epiteelkude . Higinäärmed - higi eritamine
  
• Pärisnahk e. dermis . Veresooned - veresoonte ahenemine .
  
• Nahaaluskude. Rasvkude - soojaisolaator
  
• Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses.
  

Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks.

• Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises
  
• Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Silelihasega
  

Nimeta joonisel olevad struktuurid , koed, rakud (10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude.
Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre , higinäärme juha , higinääre, veresooned (kapillaarid), rasvarakud (rasvkude), neuronid (dentriidid), närvilõpmed .
1.Rasunääre (eksokriinne nääre ) Epidermis ehk marrasnahk , näärmeepiteel
2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre) näärmeepiteel
3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud.
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju ( närvikude )
Närvikoe rakud on neuronid.
Makrogliia rakud:
astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja
oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele).
Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi.
Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid )
Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised.
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud
1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö.
2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali.
3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk
4. Epiteelkude –
5.
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p)
Kopsudes on 1. silelihaskude (silelihaskoe rakud)
2. Sidekude- verena,
Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel
Vasak peabronh, kõhrkude,
Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud
Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud)
Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud)
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud.
Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest.
Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon.Kohati ka ripsepiteeli.
Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub rikkalikult rakuvaheainet. Sis.fibroplaste , mis sünteesivad valke ja sekreteerivaid rakuvaheaine komponente fibrille. Sidekoe liigiks emaks on kohev sidekude , mis sisaldab nii kollageenseidkiude, elastseid kiude ja retikulaarseid kiude.
Keskmine lihaskest -kõige paksem . Koosneb omavahel silelihasrakkude põimikutest.Leidub rohkelt veresooni. aeglase kontraktsiooniga ja talitlus ei allu tahtele.
Välimine serooskest on kehaõõnte ja neis asuvate elundite pinda kattev õhuke , sile kelme ,mis koosneb sidekoest ja ühekihilisest lameepiteelist , kus rakuvaheainet vähe.
Tupe osas muutub ühekihiline silinderepiteel mitmekihiliseks lameepiteeliks. On sarvestumata ja täidab kaitse ja barjäärifunktsiooni.
Emakas Emakalaiside emakakael munasarjad munajuha tupp
Emakaõõnt vooderdab silinderepiteel kude- sekreteerib lima.
Silelihaskude (silelihasrakud) tagab emaka töö
Sidekude-veri erütrotsüüdid, leukotsüüdid , trombotsüüdid
Sidekude limaskesta all – skretoorsed ja ripsrakud
Ripsepiteel -
Nimeta joonisel olevad struktuurid, rakud, koed
Pankreas.
2 sorti epiteelkudet: ülesanne 1. näärmeepiteelil – sekreteerib nõret ja hormoone
2. epiteelkude - kate ja vooderdus . veresooned endoteel ühekihiline lameepiteel

• Sidekude – moodustab sagarate vahelised seinad,
  Vedel sidekude - veri toitainete jm ainete kanne
  
• Silelihaskude –
  

Kõhunäärmejuha
ORGANID , KOED jms

• Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ülesandeid.
  1. Vedel sidekude - veri- hapniku ja süsihappegaasi transport.
  

2. Lameepiteel - kapillaaride seintes - takistab hõõrdumist, talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides.