Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti Geoloogia konspekt piltidena (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti Geoloogia konspekt piltidena #1 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #2 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #3 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #4 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #5 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #6 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #7 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #8 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #9 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #10 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #11 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #12 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #13 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #14 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #15 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #16 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #17 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #18 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #19 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #20 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #21 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #22 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #23 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #24 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #25 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #26 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #27 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #28 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #29 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #30 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #31 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #32 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #33 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #34 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #35 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #36 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #37 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #38 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #39 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #40 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #41 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #42 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #43 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #44 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #45 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #46 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #47 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #48 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #49 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #50 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #51 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #52 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #53 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #54 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #55 Eesti Geoloogia konspekt piltidena #56
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooliplika1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
10
docx

Geoloogia konspekt

talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks. Esimene kestuseks on 2 miljonit aastat ja selle aja jooksul oli Põhja- Euroopa, sealhulgas ka Eesti, kaetud korduvalt mandrijääga. Eri jääaegadel tungisid liustikud erinevale kaugusele. Maksimaalne jäätumise ajal ulatusid liustikud Ukrainasse Dnepri ja Doni jõgikonda. Jääajad olid eraldatud jäävaheaegadega, mille vahel kliima oli praegusest soojem. Sooja aega on meil olnud aruharva, praegu me elame jäävaheaja lõpus ja oodata on uut jääaega. Tüüpilisteks kuhjevormideks on oosid ja fluvioglatsiaalsed deltad. Jääpaisjärvedes kuhjusid viirsavid.

Geograafia
thumbnail
4
pdf

Eesti geoloogia

Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid

Geoloogia
thumbnail
2
odt

Eesti geoloogiline asend

Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi.

Geograafia
thumbnail
8
doc

Geoloogia alused (konspekt)

Kontinentaalne koor ­ 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Päikesesüsteem: - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? - Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? - Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud? - Võrdle Kuu ja Maa vanust Laamtektoonika: - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse - Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega?

Geoloogia
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

happelise depositsiooni kahjuliku mõju. Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa põhjaosas. Sageli hinnatakse saaste ulatust puude põhjal. Mõõduks puu tervisliku seisundi hindamisel on see, kui palju okkaid või lehti ladvaosa on kaotanud võrreldes terve puuga. 1989.aastal kaardistati kogu Euroopa. Selle põhjal võib väita, et olukord oli kõige rahuldavam Ukrainas ja kõige hulle Tsehhoslovakkias. Eesti oli keskmisel positsioonil. Hapestumist ei saa riik üksi likvideerida, sest õhusaaste ei tunne riigipiire. Vajalik on koostöö. Soome lämmastikusaaste analüüs: 20 ­ 40% pärineb oma maalt. 1977 aastal organiseeriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt (ECE) Euroopa õhusaaste ja monitooringu hindamisprogramm (EMEP) 1985.aastal kirjutasid sellele alla 21 Euroopa riiki, nõustudes vähendama 1993.aastaks väävlisaastet 30% 1980.aasta tasemega võrreldes. 11 riiki

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa



Lisainfo

Geoloogiliselt on Eesti tard-ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on SuurTütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun