Makroökonoomika eksami kordamine

V, K

Makroökonoomika eksami kordamine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Makroökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on allokatsioonifunktsioon jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon?
Mida näitab Lorenzi kõver kuidas see on koostatud?
Mis on turuhäire?
Mis on ühiskondlikud kaubad?
Kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi?
Mis on teguriturg ja toodete turg?
Mis on MPC APC S APS MPS Kuidas neid leitakse?
Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal?
Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu?
Kui välismaiste summa 14 Kuidas leitakse netoeksport?
Mis on inflatsioon - ja languslõhe ?
Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika ?
Millised on fiskaalpoliitika põhimõjud?
Mis on ujuva ja fikseeritud vahetuskursi erinevus?
Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine?

Lõik failist

Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon?

Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse ( tööjõud , maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt.

Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks.

Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks.

Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud?

Kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on kõver, seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. (Iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt)

Mis on turuhäire ? Hinna vms äkkmuutus. Turuhäired põhjustavad vaesust, mis omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist sõltuvaid inimesi, pannes ühiskonnale ja majandusele tervikuna õlule pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemin terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks , mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud – see tagab kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid.

Mis on ühiskondlikud kaubad ? Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne.

valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup .

SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad

SKP – Sisemajanduse koguprodukt . Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Kulumeetodil arvutamine: SKP = C ( eratarbimine )+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE ( netoeksport )

RKP – Rahvamajanduse kogutoodang . Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja)

Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon .

Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus).

Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi?
Y – teguritulud, T – tasu hüviste eest

Mis on teguriturg ja toodete turg ?

Teguriturg – Pakuvad majapidamised ettevõtetele tootmistegureid, et teenida tulu.

Toodete turg -

Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis

Kulutuste lähenemisviis – Liidetakse kokku kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest.

Sissetulekute lähenemisviis – Tarbimine, säästmine ja investeerimine .

Tarbimine, säästmine ja investeerimine. Millistest elementidest koosnevad kogukulutused . Tähised!
(säästmine on sisuliselt tänasest tarbimisest loobumine tulevase tarbimise kasuks. Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta tarbimiskaupadele. See osa tuludest, mis majanduses säästetakse, kasutatakse investeerimiseks. Nii nagu tarbimine, on ka säästmine peamiselt ära määratud sissetulekute poolt. Enamasti, mida suuremad on sissetulekud, seda suurema osa inimesed oma tuludest säästavad. Kui tulud on väga madalad, siis võib kogu tulu minna esmaste vajaduste rahuldamiseks ning säästmiseks ei jää midagi järgi. Majanduses tekkivad säästud võib jagada kolmeks ( eeldusel et majanduses on ka valitsussektor , mille meie esialgu lihtsuse mõttes välistasime):
Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse.

Mis on MPC, APC, S, APS, MPS. Kuidas neid leitakse?

MPC – Tarbimise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust tarbimisele kulutatav osa. MPC = ΔC(muutus tarbimises)/ΔY (muutus tulus)

APC – Keskmine tarbimiskalduvus – kirjeldab tarbimise ja tulude vahelist seost igal konkreetsel tulutasandil. APC = C/Y

S – Säästud – S=-AC + MPS x Y (S = isikl. tulu – eratarb. - isikl.netomaksud)

APS – Keskmine säästmiskalduvus – kirjeldab säästmise ja IKT vahelist seost igal konkreetsel tulutasandil. APS = S/Y

MPS – Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus)

Investeerimine ja investeerimisjoon

Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal?

Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu ? Mis on avaliku sektori kulutused?

Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud.

Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed)

Avaliku sektori kulutused:

avaliku sektori tarbimiskulud , mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele

riiklikud investeeringud , mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist ( teedeehitus , koolid ja haiglad jms.)

valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.)

riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa.

Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import

Mis on inflatsioon - ja languslõhe ?

Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel

Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.

Kogunõudlus ja –pakkumine. Joonised ja kuidas nad kujunevad?

Kogunõudlus – (AD – aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitavate kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-gp kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elemendiks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX – X - IM). AD = C + I + G + (X - IM)

Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti .

Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika?

Fiskaalpoliitika - rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest.

Monetaarpoliitika – rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eesmärk on raha stabiilsuse tagamine.

Millised on fiskaalpoliitika põhimõjud ?

Eelarve puudujäägi ja riigivõla olemus

Eelarve puudujääk – kulud ületavad tulusid

Riigivõlg – Eelarve kulude-tulude tasakaalustamiseks kasutavad valitsused sageli laenamist. Laenamine tekitab riigivõla, mis paljudel riikidel moodstab tähelepanu väärse summa võrreldes sisemajanduse koguprodukti mahuga.

Mis on ujuva ja fikseeritud vahetuskursi erinevus?

Ujuv vahetuskurss – valuuta hind, mis kujuneb vabalt, valuuta nõudmise ja pakkumise tasakaalu tulemusena; pidevalt muutuv.

Fikseeritud vahetuskurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega.

Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine ?

Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades.

Revalveerimine – fiks. vahetuskursi muutmine, mille tulemusel riigi valuuta väärtus tõuseb.

Selgita mõisteid: heidutatud töötus , hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus , struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär , tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus.
Heidutatud töötus - lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd.
sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas looduslike või hooajaliste tingimuste mõjutusel (metsaraie, ehitus, põllumajandus jne)
Hooajaline töötus – tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu.
Phillipsi kõver - on majandusteaduse mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K V Õppematerjali autor

töötu töötus tööpuudus nõudlus valuuta hüvis säästmine fiskaalpoliitika koguprodukt sisemajanduse koguprodukt tööhõive lähenemisviis säästud osalemise määr kogukulutused vaesus esmased tulud tööjõu nõudlus inimeste arv

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigi majanduslikud funktsioonid

kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4.Mis on ühiskondlikud kaubad? valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on

Makroökonoomika

docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne

Mikro-makroökonoomika

doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muut

Micro_macro ökonoomika

doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja

Mikro- ja makroökonoomika

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse

Astronoomia

doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik maj

Micro_macro ökonoomika

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid