II maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle?
Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika?
Kuidas likvideeriti Poola Eesti Läti ja Leedu omariiklus ?
Miks millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda?
Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas?
Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat?
Miks alustas Hitler sõda NSVL Suur Isamaasõda vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941 lõpuks?
Miks ja millal ründas Jaapan USAd?
Kuidas see mõjutas sõja käiku?
Miks kuidas ja millal tekkis teljeriikide Itaalia Saksamaa ja nende liitlased vastane koalitsioon?
Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur- Saksamaa?
Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles?
Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan?
Miks kaotasid teljeriigid sõja?
Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil?
Miks tugevnes USA ja NSV Liidu roll maailmapoliitikas?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Acinajjj Õppematerjali autor

Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimuletulekut, Austria liitmine, Müncheni kokkulepe, Molotovi-Ribbentropi pakt,
Eesti, Poola, Läti ja Leedu omariikluse likvideerimine,
Suur isamaasõda.
Pööre II maailmasõjas.
El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus.
Miks kaotasid teljeriigid sõja.
II maailmasõja tagajärjed.
Mõisted ja palju muud

britannia suurbritannia hitler armee normandia dessant nsvl sakslased suursaksamaa

Sarnased õppematerjalid

doc

II maailmasõda

lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5

Ajalugu

doc

Külm sõda

- Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola - Hitler tungis poola 1. Sept 1939 sõda kuulutamata,mille tulemusel kuulutas Prantsumaa ja suurbritannia saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta ei sekkunud. - Saksa väed kasutasid võimalust kohe ära, nende armee oli poola armeega võrreldes palju suurem ja parem.

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist

20. sajand maailmas

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. *NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel. *Eesti andis Nõukogude Liidule sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses

Ajalugu

doc

KT II maailmasõda

Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. 12. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem.

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid