50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
233 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katri Kaerma
Õppematerjali autor
○ § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine ○ § 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades ○ § 144. Suguühe järeltulijaga ○ § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega ○ § 1451. Alaealiselt seksi ostmine ○ Vt ka süüteod alaealise vastu KarS §§ 175, 178, 1781, 179 Seksuaalsüüteod: Õigushüve ja süsteem ● Karistusõiguse lahutamine moraalist ● Kaitstavad õigushüved (vt ka 3-4-1-13-15, p 50): ○ seksuaalne enesemääramisõigus (seksuaalne vabadus) ○ alaealise normaalne (suguline) areng ● kehaline puutumatus (füüsiline ja vaimne tervis) ● KarS § 147: Noorem kui kümneaastane isik loetakse arusaamisvõimetuks Vägistamine/sugulise iseloomuga tegu: objektiivne koosseis ● Objekt: teine elav inimene (sooneutraalne) ● Suguühendus või muu sugulise iseloomuga tegu
Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.20 1.2.1 Tahtlus, kui tegija psüühiline seos teoga on sätestatud KaRS § 16 Antud paragrahvi esimene lõige selgitab, et tahtlus on üldmõiste, mis hõlmab kõiki kolme tahtluse liiki. Tahtluse liikideks o on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kõik tahtluse liigid koosnevad intellektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist. Karistusõiguse teoorias üldiselt käibeloleva ebatäpse lühimääratluse järgi võib tahtlust defineerida, kui teo toimepanija poolt süüteokoosseisule vastavate teo faktiliste asjaolude teadmist ja tahtmist21 Lõige 2 annab kavatsetuse legaaldefinitsiooni : " Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikus. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks
Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas
Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid