Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179

Trossmann, Teele

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega?
Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks?
Millist alleeli nimetatakse dominantseks millist retsessiivseks?
Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist?
Mida nimetatakse polüalleelsuseks?
Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad ?
Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest?
Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus?
Milliseid autosoomideks?
Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu?
Miks ei saa pidada inimese X ja Y kromosoomi homoloogilisteks?
Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks ?
Millest tulenevad suguliitelised haigused?
Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas?
Milliseid organisme nimetatakse mutantideks?
Millest tuleneb modifikatsiooniline muutlikkus?
Mida nimetatakse reaktsiooninormiks?
Mida iseloomustavad variatsioonirida ja kõver?
Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimesegeneetikas?
Milliseid haigusi nimetatakse pärilikeks?
Kuidas mõjutab kombinatiivne muutlikkus pärilike haiguste teket?
Milline on keskkonnategurite osa inimeste haigestumisel?
Miks ei haigestu kõik suitsetajad kopsuvähki?
Kuidas ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi?
Keskkonnateguritest 8 Millised tegurid põhjustavad vähkkasvajate teket?

Lõik failist

Küsimused lk 152

Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist.

Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest.

Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega

Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit , mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel , nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid , nimetatakse heterosügootsuseks.

Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks .

Millist alleeli nimetatakse dominantseks, millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks.

Mendeli I seadus ( ühetaolisus ): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased .
Mendeli II seadus ( lahknemisseadus ): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes
Küsimused lk 158

Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid – sinised/hallid silmad, tömp – normaalne pöial, pruunid juuksed – blondid juuksed

Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus : on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes.

Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Et kindlaks määrata katseloomade ja –taimede homo- või heterosügootsust.

Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil.

Mida nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli.
6. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad?
0 (ii)
A (Ia+Ia ja Ia+i)
B (Ib+Ib ja Ib+i)
AB (Ia+Ib)
7. Millistele vererühmadega inimestele võib üle kanda AB- rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele
Küsimused lk 162

Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest.

Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.

Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhted? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides.

Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis

Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus? Need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust.
Küsimused lk 166

Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom , mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost.

Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Kui munarakku viljastab X kromosoomi sisaldav sperm , siis sünnib tüdruk, kui aga Y kromosoomi sisaldav sperm, siis sünnib poiss.

Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas - ja emasorganisme ligikaudu ühepalju? Sellepärast, et sperm võib sisaldada kas X või Y kromosoomi ja tõenäosus, et emb kumb munarakku viljastab on 50%.

Miks ei saa pidada inimese X ja Y kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised.

Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks.

Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte ( daltonism , hemofiilia ).

Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X-kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli.
KORDAMISEKS

Dominantsete alleelide poolt määratud tunnused avalduvad fenotüübis heterosügootses olekus. +

Mendeli lahknemise seaduse kohaselt lahknevad kõik tunnuspaarid üksteisest sõltumatult.-

Katseloomade homo- või heterosügootsuse kindlakstegemiseks kasutatakse analüüsivat ristamist. +

Inimese AB0 süsteemi vererühmad on määratud polüalleelselt. +

Sugukromosoomid on ainult sugurakkudes . - kõigis keharakkudes

Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad järglastele alati üheskoos. - kromatiidis

Inimese sugu määratakse viljastumisel munaraku sugukromosoomide poolt. - seemneraku

Suguliitelised puuded on tingitud sugurakkude arengu häiretest. - kromosoomides olevatest mutatsioonidest.

Retsessiivse alleeli poolt määratud tunnus avaldub fenotüübis üksnes homosügootses olekus.

Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse genotüübilt ideentsed ja fenotüübilt sarnased järglased.

Kui kaks geeni paiknevad lähestikku ühes kromotiidis, siis nad päranduvad järglastele üheskoos.

Heterosügootses olekus dominantse alleeli poolt määratud tunnus avaldub ning retsessiivse alleeli poolt määratud tunnus ei avaldu.

Kui katsetes vaadeldakse samaaegselt kahe tunnuspaari pärandumist, siis nimetatakse seda dihübriidseks ristamiseks.

Kahe X- kromosoomi koosesinemine määrab ära naisindiviidi ning X ja Y kromosoom meesindiviidi

Kui heterosügootses olekus kumbki alleel ei domineeri , siis nimetatakse seda nähtust intermediaalsuseks.

Daltonism on nägemise puue , mis tuleneb X kromosoomis paiknevast retsessiivsest alleelist.
Küsimused lk 174

Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks ja millest see tuleneb? Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse pärilikku muutlikkust, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks ( kombinatiivne muutlikkus) või muutustest raku geneetilises materjalis (mutatsiooniline muutlikkus).

Tooge fenotüübilise muutlikkuse näiteid. Isenditel on vaid neile omased tunnusemuutused (värvus, kasv, väärarengud ).

Milliseid organisme nimetatakse mutantideks? Isend , kellel esineb mutatsioon .

Mille poolest erinevad geenmutatsioonid kromosoommutatsioonidest? Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, kromosoommutatsioonid seisnevad aga kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes.

Kirjeldage genoommutatsioonide tekkepõhjusi. Seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes. Tekkepõhjusteks võivad olla häired meioosis (kromosoomide mittelahknemine nt).

Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas „iseeneslikult“ tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi käigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem.

Kuidas on võimalik eristada generatiivseid mutatsioone somaatilistest? Generatiivsed mutatsioonid tekivad kui mutatsioonid tekivad organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilised mutatsioonid tekivad aga keharakkudes ning ei pärandu järglastele. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad sugulisel paljunemisel järglastele, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad edasi järglastele vegetatiivse paljundamise käigus.
Küsimused lk 176

Selgitage geenifondi mõistet. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogumit.

Millest tuleneb modifikatsiooniline muutlikkus? Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb keskkonnatingimustest (fenotüübilised tunnused varieeruvad keskkonnatingimuste tõttu).

Millised erinevused on modifikatsioonilisel ja geneetilisel muutlikkusel? Modifikatsiooniline on mittepärilik, geneetiline on pärilik. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb keskkonnast, geneetiline aga organismis toimuvate muteerumiste tagajärjel.

Mida nimetatakse reaktsiooninormiks? Reaktsiooninormiks nimetatakse fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire .

Tooge näiteid inimesel esinevate tunnuste kitsast ja laiast reaktsiooninormist. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu varieerumine. Lai reaktsiooninorm on näiteks inimese kehakaal , kanade munatoodang ja veiste piimaand.

Mida iseloomustavad variatsioonirida ja –kõver? Variatsioonirida ja –kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust ( variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis).

Võrrelge ühemunakaksikute ja erimunakaksikute genotüüpe. Ühemunakaksikud on ühesuguse genotüübiga, erimunakaksikud aga erinevad genotüübiga. Erimunakaksikute fenotüübilised erinevused võivad olla tingitud nii pärilikest erinevustest kui ka modifikatsioonidest, aga ühemunakaksikute omavahelised erinevused on üksnes mittepärilikud, st. Modifikatsioonilised.

Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimesegeneetikas? Erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust
Küsimused lk 179

Milliseid haigusi nimetatakse pärilikeks? Haigused, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt on pärilikud haigused.

Kuidas mõjutab kombinatiivne muutlikkus pärilike haiguste teket? Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel.

Milline on keskkonnategurite osa inimeste haigestumisel? Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket.

Nimetage päriliku eelsoodumusega haigusi. Kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus , rasvtõbi, lühinägelikkus, alkoholism, kopsuvähk .

Miks ei haigestu kõik suitsetajad kopsuvähki? Sest on tõestatud, et kopsuvähi teke on eelsoodumusega ja otseses sõltuvuses ühe ensüümi aktiivsusest ning kõigil inimestel ei ole see ensüüm aktiivne ning neil on väiksem tõenäosus haigestuda kopsuvähki.

Kuidas ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi? Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsa teistel liikmetel ja kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse , on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaargeneetilisi uuringuid – ennetustöö. Iga inimese eluviiside ja harjumuste muutmine tervislikumaks oleks vajalik.

Nimetage põhjusi, mis viivad vastsündinu väärarenguteni. Vastsündinute arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest.

Millised tegurid põhjustavad vähkkasvajate teket? Inimese geeniregulatsiooni (geenide avaldumise) häired.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 #1

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 #2

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 #3

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 #4

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 #5

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Teele Trossmann Õppematerjali autor

Küsimused lk 152

1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist.
2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest.
3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega
4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks.
5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks.
6. Millist alleeli nimetatakse dominantseks, millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks.
7. Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes

Küsimused lk 158
1. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid – sinised/hallid silmad, tömp – normaalne pöial, pruunid juuksed – blondid juuksed

JNE.

Mendel homosügootsus heterosügootsus alleel dominantsus retsessiivsus dimonohübriidne ristamine kromosoomid kromosoom alleel mutatsioonid geenid reaktsiooninorm heterosügootses genotüüp daltonism

Sarnased õppematerjalid

pdf

Paljunemine

Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib

Bioloogia

pdf

Bioloogia lisatöö

Bioloogia

doc

Muutlikkus

MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse s

Bioloogia

doc

Geneetika

Kordamine Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades

Bioloogia

doc

Pärilikkus - 81 mõistet

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uurit

Bioloogia

docx

Pärilikkuse mõisted

1.hübriid – kahe erineva tunnustega isendi ristand 2.monohübriidne ristamine – ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad – pruunid silmad, kollane/roheline hernes 3.alleel – ühe ja sama geeni erinevad variandid, erivormid A/B/ - dominantne alleel, selle poolt määratud tunnus avaldub a/b/ - retsessiivne alleel e allasurutud alleel (aa) 4.homosügootne organism – geenivariant AA/aa/BB/bb 5.heterosügootne organism – geenivariant Aa/Bb, üks alleel dominantne, teine retsessiivne 6.dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus 7.retsessiivne alleel – alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu 8.Mendeli I e ühetaolisuse seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saame esimeses järglaste põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased isendid/järglased 9.Mendeli II e lahknemisseadus – homosügootsetel vanemate ristamisel toimub teises järglaste põlvkonnas gen

Geneetika

doc

Pärilikkuse seaduspärasused

Kordamine kontrolltööks ja riigieksamiks: Pärilikkuse seaduspärasused 1. Mõised: · Hübriid järeltulija · Monohübriidne ristamine ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest · Alleel sama geeni erinevad vormid (retsessiivne, dominantne) · Dominantne tunnus tunnus, mis heterosügoorses olekus avaldub · Retsessiivne tunnus alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu · Homosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel · Heterosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid · Intermediaarsus heterosügootse taime puhul esineb vahepealne tunnus · Polüalleelsus tunnus, mille määramisel esineb rohkem, kui kaks alleeli. Nt vererühmad (Ia,Ib,i) · Dihübriidne ristamine ristamine, kus vanemad erinevad kahe tunnuse poolest. · Aheldunud pärandumine tunn

Bioloogia

docx

Pärilikkus

PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoo

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179 (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Paljunemine

Bioloogia lisatöö

Muutlikkus

Geneetika

Pärilikkus - 81 mõistet

Pärilikkuse mõisted

Pärilikkuse seaduspärasused

Pärilikkus

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti