1. Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või eletrikaart. Looduslik näide on äike
2. Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen , räni, germaanium , indium . Laengukandjateks pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid
1)Räni jaoks on arseen doonorlisand , st et see suurendab elektronida arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti nim. n-tüüpi pooljuhiks. 2)Aktseptrolisandid suurendavad aukude arvu pooljuhtides. Sellist pooljuhti nim. p-tüüpi pooljuhiks.
3.p-n siire – p-tüüpi pooljuhtides on laengukandjateks augud, n-tüüpi pooljuhil aga elektronid. Kui ühendada p-tüüpi pooljuht vooluallika +ga ja n-tüüpi pooljuht vooluallika-ga, siis laengukandjad hakkavad liikuma üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis töötab nagu ventiil .
1. Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik näide on virmalised .
2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi suunas. Kui vase positiivsed ioonid jõuavad katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase aatoimtena katoodi pinnale. Seda protsessi nim. elektrolüüsiks. Negatiivsed So4 ioonid liiguvad vastupidises suunas. Nii tekib elektrivool elektrolüüdis . See kujutab endast + ja – ioonide suunatud liikumist. Elektrolüüsil kehtib Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil sadestunud aine mass on võrdeline vuulutugevuse ja ajaga .
3.Transistorit saab kasutada elektrisignaali võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on väga õhuke, sest kollektori pinge on baasi suhtes positiivne. Tekib vool- läbi kollektori. Tekkiv vool on palju suurem kui läbi baasi. Kui baasi pinge panna võnkuma, siis samas taktis hakkab võnkuma ka kollektori vool. Selles seisneb transistori võimendusefekt
1.Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või eletrikaart. Looduslik näide on äike
3.p-n siire – p-tüüpi pooljuhtides on laengukandjateks augud, n-tüüpi pooljuhil aga elektronid. Kui ühendada p-tüüpi pooljuht vooluallika +ga ja n-tüüpi pooljuht vooluallika-ga, siis laengukandjad hakkavad liikuma üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis töötab nagu ventiil.
1.Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik näide on virmalised.
3.Transistorit saab kasutada elektrisignaali võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on väga õhuke, sest kollektori pinge on baasi suhtes positiivne. Tekib vool- läbi kollektori. Tekkiv vool on palju suurem kui läbi baasi. Kui baasi pinge panna võnkuma, siis samas taktis hakkab võnkuma ka kollektori vool. Selles seisneb transistori võimendusefekt
2.Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen, räni,germaanium,indium. Laengukandjateks pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid
1)Räni jaoks on arseen doonorlisand, st et see suurendab elektronida arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti nim. n-tüüpi pooljuhiks. 2)Aktseptrolisandid suurendavad aukude arvu pooljuhtides. Sellist pooljuhti nim. p-tüüpi pooljuhiks.
2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi suunas. Kui vase positiivsed ioonid jõuavad katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase aatoimtena katoodi pinnale. Seda protsessi nim. elektrolüüsiks. Negatiivsed So4 ioonid liiguvad vastupidises suunas. Nii tekib elektrivool elektrolüüdis. See kujutab endast + ja – ioonide suunatud liikumist. Elektrolüüsil kehtib Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil sadestunud aine mass on võrdeline vuulutugevuse ja ajaga.
Joonis 1 - Katses pandi mähis kiiresti pöörlema. Kui see järsult peatati, siis jätkasid elektronid inertsi tõttu liikumist ja mõõteriist näitas vooli olemasolu mähises. Katsega tõestati, et elektrivool metallides on tingitud vabade elektronide suunatud liikumises. Joonis 1 Elektroväli aines tekitatakse vooluallikate poolt. Päikesepatareid Kalkulaatorites Elektrivool vedelikes Elektrivool saab tekkida hapete, aluste, soolade vesilahustes ehk elektrolüütides.
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-si
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik ener
1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võivad olla seotud kristall võrega. Tä
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis Vaakum on ruum, milles aatomite ja mol kontsentratsioon on nii väike, et aine osakesed liiguvad üksteisega kokku põrkumata. Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator. Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laetud osakesi
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
Kõik kommentaarid