LAPSE ARENGU MÕISTMINE (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

1. Teooriad ja meetodid

Arengu uurimine

Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks .
Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod.
Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav .
Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel.
Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab).
Millal iganes inimeste või loomadega tehtud uurimus ka läbi viiakse, peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga.

Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad

Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks.
Inimesel on 23 paari kromosoome.
Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut.
Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus , jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond.
Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne viljastamist. Vanemad emad võivad suurema tõenäosusega sünnitada Downi sündroomiga lapse.
Kuigi ei saa öelda, et käitumine tuleneb peamiselt geenidest ja keskkonnast, võime öelda, er erinevus kahe indiviidi käitumises on tingitud peamiselt geenidest või keskkonnast.
Evolutsiooni käigus võib käitumisviis osutada valituks nagu keha tunnusedki.
Paljud lapseea etapid valmistavad inimest ette täiskasvanueaks. Nt poisid mängivad rohkem jõulisi ja metsikuid mänge kui tüdrukud ning seda vaadeldakse kui ettevalmistust täiskasvanud jahipidamis- ja võitlusoskuseks. Tüdrukuid kirjeldatakse rohkem mängivatena.
Ühe kultuuri normid võivad olla väga erinevad teise kultuuri omadest ja seega võivad nad radikaalselt mõjutada viisi, kuidas lapsed õpivad.
Lapsed ei ole üksnes sotsiaalsete struktuuride ja protsesside passiivsed objektid.

2. Lapse sotsiaalne maailm

Sünnieelne areng ja sünd

Sünni normaalaeg on umbes 38 nädalat pärast viljastumist.
Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks.
Inimarengu esimene etapp on jaotunud kolmeks – eostusperiood, emrüonaalperiood ja looteperiood .
Looteperiood – arenevad suhteliselt väiksed detailid (sõrmeküüned, silmalaud , kulmud). Samuti hakkab tugevnema luustik , mis on esialgu kõhreline. Kolmanda kuu alguses hakkab loode end liigutama ja kuulda on tema südamelööke. Ema tunneb liigutusi neljandaks, viiendaks kuuks. Kuuenda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, nutma , neelama, seedima ja uriini väljutama ning enneaegse sündimise korral on tal suur võimalus ellu jääda. Kahe viimase kuu jooksul on loote normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu olulist suurenemist ning sünd peaks aset leidma üheksandal kuul.
Meelemürgi nagu kokaiin, raseduse ajal rohke alkoholi tarbimine ja pidev suitsetamine on riskitegurid , mis ohustavad tervet sünnieelset arengut.
Traditsioonilistes ühiskondades on imetamine imiku ellujäämiseks eluliselt tähtis.
Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi.
Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse.
Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt.
Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi.

Vanemad ja perekonnad

Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet.
Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe.
Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju
Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi -

A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või tekib stress üksiolemise pärast, mitte ema puudumisest tingituna.

B-tüüp – oamane aktiivselt ema ligiduses viibida ning säilitada temaga lähedus, kontakst või interaktsioon .

C-tüüp – taaskohtumise episoodis silmatorkav kontaktsist ja interaktsioonist hoidumine.

D-tüüp – imikud käituvad võõras olekus väga ebakindlalt ja desorienteeritult. Puudub selge käitumismuster, kuid imik reageerib lahkumisele/taaskohtumisele sageli ebajärjekindlalt ja veidralt.

Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendaja ehk isikuga , kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimselt ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut.
Emast lahutamise võib korvata aga teise kiindumissuhte isiku kohalolu.
Teadlased teatasid, et kui ema läks tööle imiku esimesel eluaastal , siis oli sel „oluline negatiivne mõju kognitiivsetele ja käitumuslikele omadustele“, ja kui ema lükkas tööleminekut edasi lapse teisele või kolmandale eluaastale, siis seda ei täheldatud (ema hoolitsusest järgmisena andis parimaid tulemusi vanaema hoolitsus ).
Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus olulisi erinevusi ei olnud, kuid lasteaialastel oli koos teistega rohkem prosotsiaalseid käitumisviise, nagu jagamine, koostöö ja empaatia .
Kaks peamist põhjust, miks isad osalevad vähem laste kasvatamises on - esiteks on isadel sageli rohkem töötunde. Teiseks hakkavad isad kergesti tundma end lapse eest hoolitsemisel vähetähtsana, emasid peetakse selle “ekspertideks”.
Vanavanematel võib olla lastelaste käitumisele märkimisväärne mõju. Näiteks vanaema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud, ning lapsekasvatamise kogemused, mid vanemates on kujundanud nende vanem, s.t vanavanem.
Isegi kui vanavanemad ei käitu kui surrogaatvanemad, saavad nad lastelastele otse edasi anda infot ja väärtushinnanguid. Neil on eriti hea anda edasi suguvõsa ajalugu ja möödunud aegade teadmisi.
Patterson jõudis järeldusele, et homodest või lesbidest vanemate laste soo identiteet , soole omane käitumine ja seksuaalsed eelistused olid normaalse variatsiooni piires. Suhted eakaaslastega rahuldavad.
Vanemlusetüübid –

Autoritaarne – vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta.

Autoriteetne – vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta oma põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja mida nad on valmis lastele selgitama ning aeg-ajalt muutma.

Salliv – vanemad, kelle põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud.

Teadlased leidsid , et abieluprobleemide tõttu stressis paaridel oli rohkem stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad.
Kasulapsed näevad kasuvanemates üldjuhul sissetungijaid ning sageli proovivad viimased balansseerida oma abikaasat distsipliiniprobleemidega aidates ja lahkhelisid vältides.
Rootsi, Soome, Taani, Norra, Austria, Küpros , Läti, Iisrael ja Saksamaa on seadusega keelustanud laste kehalise karistamise .
Füüsiline ahistamine – tahtlik jõu kasutamine vanema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda.
Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetest tegevustes, mida nad täielikult ei mõista ja mille suhtes ei saa nad anda informaaritud nõusolekut või mis rikuvad perekonna rollide sotsiaalseid tabusid.

Eakaaslaste grupid

Varajane eakaaslaste kogemus väikelaste gruppides või päevahoius võib edendada neid eakaaslaste oskusi. Näiteks imiteerimist.
Vanematele õdedele-vendadele on iseloomulik näidata üles suurt tolerantsust väiksemate suhtes ning nad võivad olla pädevama käitumise tähtsaks eeskujuks.
Mõned esmasündinud ilmutavad teatud märke armukadedusest, kui uus õde või vend perre lisandus.
Õed -vennad mõjutavad teineteist ka peale lapsepõlve. Näiteks õed õppisid oma vendadelt kontrolltaktikaid, mida nad rakendasid oma sõprussuhetes.
Kooliaastate keskpaigaks muutub väga ilmseks laste gruppide sooline segregatsioon. Tegelikult kalduvad lapsed valima samast soost partnereid juba eelkoolis, kuid mitte ainult: tavaliselt on ligikaudu kaks kolmandikku partneri valikutest sama soo kasuks, kuigi seda mõjutavad sellised tegurid, nagu näiteks klassi suurus, kasutada olevad mänguasjad ning õpetaja roll.
Uurimused on leidnud, et tõrjutud lapsed erinesid oma käitumises raskestikohanduvate viiside poolest. Leiti tõrjutud lapsed on sageli ebaausad, impulsiivsed ja mitte eriti koostööaltid. Aga oli ka neid kes olid nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud.
Paljud teadlased arvavad , et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest.
Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus , nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud. Noorukiea saabudes on olukord hoopis keerulisem ning mitu uurimust on tuvastanud, et just agressiivsed poisid võivad näida tugevate, pädevate ja populaarsetena.
Isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene.Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib kaasa aidata laste sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele.
Sõprade vahel on rohkem sotsiaalset tegevust, ja see seostub rohkema intiimsuse ja vastastikuse sõltuvusega, mis avaldusid uurimuse teesklusmängu koostöö vormides . Sõpradevaheline tüli laheneb tõenäolisemalt kui mittesõprade oma.
Sõprussuhted on lapse jaoks emotsionaalselt olulised, seda isegi 3- või 4- aastasele .
Tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu.
Sõprussuhe ennustas suhteid perekonnaliikmetega ning enesehinnangut
Nii sõprussuhete puudumine kui ka tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas psühhopatoloogilisi sümptomeid. Kumbki neist ei ennustanud aga täiskasvanu sõprussuhete kvaliteeti.
Paljud psühholoogid usuvad, et sotsiaalsete oskuste treenimine võib olla kasulik laste jaoks, kellel pole sõpru. Treeningu eesmärk on tavaliselt muuta käitumisviise, mis on eakaaslaste tõrjutuse korrelaadid (nagu näiteks suur agressiivsus või endassetõmbumine).
Füüsilise agressiooni näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. Otsese verbaalse agressiooni näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine. Kaudse agressiooni näited on: halbade või valede juttude rääkimine, kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine.
Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. Kuigi varases lapsepõlves ja lapsepõlve keskel põhjustab agressiivne käitumine sageli tõrjumist eakaaslaste poolt, muutub olukord hulga keerulisemaks noorukieas.
Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks, või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalus tõhusalt kätte maksta. Viimase aastakümne jooksul on see teema muutunud ülemaailmseks uurimisvaldkonnaks ja koolikiusamisest on saanud probleem, millele avalikkus on pööranud suurt tähelepanu paljudes riikides.
Kiusamise ohvritel põhjustas pidev ohvriks olemine üksindust ja koolist pudumist. Samuti väheneb neid suurema tõenäosusega enesekindlus ning enesehinnang .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lalauraa Õppematerjali autor

Lapse arengu mõistmine ja hindamine, teooriad ja katsed. Paks raamat.

imik stress imikud vastsündinu agressioon LAPSE ARENGU MÕISTMINE

Sarnased õppematerjalid

odt

Nimetu

Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid

Kategoriseerimata

docx

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune meetod...................................................

Alternatiivpedagoogika

docx

Arengupsühholoogia seminarid

Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu)

Arengupsühholoogia

docx

Imikuiga ja lapsepõlv

imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise refleks – Kui ese puudutab imiku käelaba, paneb ta sürmed selle ümber kõvasti kokku. Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha. On olemas ka teised tähtsad refleksid: Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus. Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud. Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste paranemine leiab aset veel tervelt 10 aastat. Kõigepealt üpib imik end pöörama (tavaliselt 3. elukuuks), Siis istuma (6. elukuuks), siis roomama ja käima (tavaliselt 12

Isiksusepsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D

Alternatiivpedagoogika

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

 Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine

Arengupsühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

....................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos............................................

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16)

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid