Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi võrdlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses

Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida

Ev õiguskaitsesüsteem

18

pdf

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda-

Ev õiguskaitsesüsteem

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

deliktistruktuuri kasutades. Deliktistruktuurist lähtuv kuriteost rääkimine: Kuriteotoimepanemise kahtluse korral tuleb kriminaalmenetluse raames esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust

Kriminaalmenetlus

44

doc

Õiguse alused eksami konspekt

Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus Sotsiaalsed normid- normid mis määravad, kuidas ühiskonnas , mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad

Õiguse alused

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda

Õigussüsteemide ajalugu

55

docx

Õigusõpetus II kt konspekt

mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa ­ seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (, , jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis ­ vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete.

Õigusõpetus

125

pdf

Konspekt 2

3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid 12 3.3. Korporatiivsed normid 13 3.4. Õigusnormid 14 § 2. Õiguse tunnused ja mõiste 14 P.1. Õiguse tunnused 14 P.2. Mõiste ning termin 14 P.3. Mõiste õigus erinevaid tähendusi 15 P.4. Õiguse mõiste 16 § 3. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid 17 P.1. Õigusnormi tunnused 17 P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides 18 P.3. Õigusnormide liigid 19 P.4

Õiguse entsüklopeedia

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

.........................191 Äriühingu üldkoosoleku otsus...............................................................................................191 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA..................................................................................192 2 ÜLDIST INFOT SISALDAVAD ALLIKAD, MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD.......194 EESTI.EE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMIST............................................................................194 Õiguse allikad..........................................................................................................................194 Õigusaktide liigid ­ kirjeldus....................................................................................................194 Õigusaktide hierarhia........................................................................................................

Õiguse alused

Meedia

Kommentaarid (0)