100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heleen90
Õppematerjali autor
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõi
Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas Liikluskasvatus Täiskasvanute liik
suunatulesid on näha halvasti. Pöördel vähendab külge haagitud seade vaba teeosa. 16. Kas on erinevust tunnusmärgil "Väljaulatuv veos", kui seda kasutatakse sõidukist ette- või tahapoole ulatuva veose korral? Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. Erinevusi ei ole. 17. Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: oli sõlmitud piirikindlustuse leping; oli sõlmitud tavaleping, kuid kindlustusmakse oli liiklusõnnetuse toimumise perioodi eest tasumata; oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta; 19. Pukseerida ei tohi ... külghaagisega mootorratast; enam kui ühte mootorsõidukit; autorongi; 24. Mis vihjab pidurivõimendi rikkele? Pidurdusteekonna pikenemine.
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
Kahjuhüvitist vähendatakse selles ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist või selle suurendamist. § 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske hooletus. § 139 lg 4 kohaselt ei kohaldata seda piirangut sellisel ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab kahju kindlustusandja. Võimaldab vähendada ka kahjuhüvitist siis, kui kannatanu ei olnud süüdi kahju tekkimises, seega ei ole oluline kannatanu teo-, otsuse-, deliktivõime. Oluline võib see olla § 139 lõike 3 kontekstis. Näide: 13-aastane isik, kelle pall veeres sõiduteele, jookseb pallile järele, põrkas kokku autoga ja saab kehavigastusi. Kui autojuhil ei olnud võimalust õnnetust vältida. Kas tuleks lapsele hüvitist vähendada § 139 alusel või mitte
tekitaja vastu üle kindlustusandjale, kes võib selle kahju tekitaja osas maksma panna, seda kahju hüvitise suuruses. Kui kindlustusandja on kahju hüvitanud põhjendamatult suures summas (või alusetult), ei ole väidetav kahju põhjustaja kohustatud rahuldama kindlustusanja nõuet. Samuti juhul, kui väidetav kahju tekitaja ei vastuta kahju tekkimise eest (nt deliktivõime puudumise tõttu). Näide: A põhjustab B auto hävimine. B auto on kindlustatud kahjukindlustuse andja C juures. C hüvitab B-le tekkinud kahju ja omandab sellega nõude A vastu. 14. Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult ning missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused? Kannatanu saab esitada kahju hüvitise nõude kahju tekitaja vastu. Kahju tekitaja saab nõuda oma kindlustusandjalt, et viimane täidaks kannatanu nõue tema eest. 15
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid