Tähtpäevad (0)

Tähtpäevad




Tõnisepäev

Tõnisepäeva nimetused  viitavad  kahele olulisele poolele selle päeva 
tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi 
olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.

Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist 
kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja 
viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest 
paistab, et mees näeb hobuse  selga  hüpata, siis tuleb kena aeg.

Pikki   sajandeid  ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja 
sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud  pühast 
Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad 
kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, 
temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-
Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi 
söömise ja austavate, vargsi viidud  ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. 
Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.





Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast 
midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse  sügisele , kuid 
vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel 
aegadel .

Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval  sigadele  päikest. Lääne-
Eestis seevastu näiteks aeti  sigu  välja  vastlapäeval , nende 
edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka 
ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi- uurijad  
tuletanud mitmesuguseid  seoseid  sea- ja päikesekultuse vahel.

Tõnisepäeval  käidi  mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta 
on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn 
praasnikut, kuhu kutsuti  sugulasi  paariks päevaks pidutsema.

Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja 
tüdrukuid. Peremees andis käsiraha, mida hiljem palga juures ei 
arvestatud; lepingu  kinnituseks  tuli välja teha.