- Keeleline elulugu. - Identiteet. 15. KEELE VARIEERUMINE JA KEELE MUUTUMINE. Sotsiolingvistikas on tähelepanu eri keelejoonte varieerumisel ja keele muutumisel. Ühegi kõneleja keelekasutus pole kunagi samasugune, sest ühelgi kõnelejal pole samast keelest samasugust kogemust. Keel muutub kogu aeg. Muutust näeme erinevalt eri valdkondades, aga see on siiski olemas. Keel muutub kõikidel keeletasanditel kogu aeg (fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnavara, semantika, pragmaatika). Keele muutumine nähtub eri aegadel ja eri kohtades erinevalt. Keel võib varieeruda reeglipäraselt ja moodustada mustri, aga ka ebareeglipäraselt. 16. LINGVISTILISTE VARIAABLITE TÜÜBID. TOO NÄITEID o Foneetilised variaablid: ühe hääliku erinev hääldus, nt helilised ja helitud klusiilid sõna algul (bakter), fortisklusiilide aspireerimine või aspireerimata jätmine eestlaste inglise keeles.
Semantika Semantika uurib märgi tähendust. Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inimene on surelik.(su
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce). Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet.
SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline suh
Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Mis keeles on Foneetika häälikud a k n a s t t u l e b Fonoloogia häälikuteühendid aknast tuleb Morfoloogia morfeemid aknast tuleb Sütak sõnade liitmine Külma õhku tuleb aknast Semantika keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti o Asi, mis väljendab midagi võib olla erinevates kohtades Saatja kanal vastuvõtja II Foneetika ja fonoloogia Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame-kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT. Referent-keeleväline olend, omadus, tegevus, sündmus. Nt maja tegelikus maailmas. The meaning of meaning Ogden & Richards Tähendus(meaning) Tähendus võib olla: 1- Abstraktne: süsteemi tähendus 2- Konkreetne: a)kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: -komponentanalüüs (sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) -Prototüüpanalüüs -Kontseptuaalne semantika -Kognitiivne semantika Märgisüsteem Märkide liigid (Ch. Peirce) *sümbol - märk mille vorm ja tähendus seotud ei ole. Vrd. Nt enamik liiklusmärke *ikoon- on märk mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts. Onomatopoeetilised sõnad(kopp-kopp, kikerikii jne) *Indeks on märk, mille vorm ja tähenduson seotud järelduse kaudu. Järeldused tehakse
PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne.
Kõik kommentaarid