Inimene kui soojusmasin
Soojusmasin- mis see on?
· ... seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks.
· Inimese puhul on kütuseks toit.
· Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks
pidada.
· Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust.
· Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist
vaid lihasvalkude potensiaalset energiat.
· Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises
olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida.
· Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole
võimalust soojust eraldada.
· Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks)
leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude
potensiaalseks energiaks.
· Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete
kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat
soojushulka.
· Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25%
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maidens
Õppematerjali autor
protsendini tema maksimaalsest hapniku tarbimise võimest. Joonis 1. Maksimaalne hapnikutarbimise võime. Inimese organism tarbib pidevalt hapnikku. Kehalisel pingutusel hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega. Teatud tasemest (A) alates aga töö intensiivsuse edasise tõstmisega hapnikutarbimine enam ei suurene inimene on saavutanud oma hapnikutarbimise võime maksimumi (VO2max). Oma VO2max tasemele vastavat kehalist koormust talub inimene lühikest aega, 50% VO2max tasemel (B) võib ta aga töötada väga kaua Kehalise töö intensiivsus suhtelisel skaalal väljendatuna võib küündida ka tase- meni 125% VO2max ja palju enamgi. See on seletatav asjaoluga, et jooksukiirust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid